Vulobealde lea govvaráidu mearkkašumiiguin mii veaháš álkidit sáhttá govvidit muhtin eanajuohkinášši duogáža ja mo dan sáhttá čoavdit. Fuomáš ahte eanajuohkinášši mannu sáhttá molsašuddot das makkár ášši lea.

1.Eahpečielga opmodatdilit

Visot opmodagat leat ráddjejuvvon areála eatnama alde. Opmodagat leat ráddjejuvvon opmodatrájáiguin. Ovddeš opmodatráját čuvvot dávjá eanahámiid dahje olbmoráhkaduvvon earuhusaid, mahkáš geađgeáiddiid. Go geađgeáiddit máŧasadnojit, de ii eahpiduvvo gokko lea rádjá.

Ovddeš áiggiid ledje opmodatráját dávjá merkejuvvon eatnamis mahkáš čullojuvvon ruossain muorain (govas), rádjageđggiiguin oktan vihtangeđggiiguin, ruossain čullojuvvon báktái. Muhtin ráje dáid rádjamearkkaid sáhttá dál ain gávdnat, muhto muhtimat gal leat jávkan.

Go ii gávnna rádjamearkkaid eaige áššebáhpáriin leat dárkilis dieđut opmodatrájáid birra, de geahččalit eanaeaiggádat soahpat dáhtolaččat ahte gokko lea rádjá.

2.Ášši eanajuohkinrievttis

Eanaeaiggádat guđet leat eahpesihkarat ahte gokko manná rádjá, válljejit dávjá eanajuohkinrievttis gáibidit ášši vai dan oažžu čielggaduvvot. Dalle sii vuos áinnas čuojahit dahje fitnet eanajuohkinrievtti kantuvrras. Doppe bagaduvvo earret eará mo deavdit gáibádusskovi.

Maŋŋil go eanajuohkinriekti lea ožžon devdojuvvon gáibádusa, de sáddejuvvo dieđáhus gránnjáide ja earáide guđiide ášši guoská. Šaddá gal vuordit muhtin áiggi ovdal go ášši meannuduvvo eanajuohkinrievttis. Riektečoahkkimii sáddejuvvo gohččun čálalaččat uhcimusat golbma vahkku ovdagihtii. Sáhttet leat gaskal guokte ja moadde čuođi oasehasa.

3. Riektečoahkkimat

Dábálaččat dollojuvvo vuos ášševálmmasteaddji riektečoahkkin ovdal go dollojuvvo dábálaš riektečoahkkin. Miehtá áššemanu sáhttá soabahuvvot geahččalan dihtii soahpat áššis.

Dábálaš riektečoahkkimat dollojit dávjá gielddaviesus lahka ášši. Diggi čohkiiduvvo dábálaččat ovttain eanajuohkinduopmáriin ja guvttiin mielduopmáriin.

Daid dokumeanttaid (duođaštusaid) maid oasehasat ovdanbidjet, daid guorahallet riekti ja oasehasat. Boares kárttat main leat guoskevaš dieđut, sáhttet leat eanajuohkináššis dehálaš duođaštusat.

Riektečoahkkimis lea dábálaččat geahčadeapmi, nu ahte eanajuohkinriekti sáhttá oahpásmuvvat ja oasehasat besset dádjadit oaiviliiddiset ektui olgun.

Buot oasehasat ožžot sátnevuoru, sii čájehit rádjamearkkaid eatnamis, muitalit mo ovdal leat dán guovllu atnán ja eará. Oasehasat vel muitalit oaiviliiddiset mahkáš dasa ahte gokko sin mielas lea opmodatrádjá.

4.Teknalaš bargu – siste ja olgun

Teknalaš guorahallit mihtidit dološ rádjamearkkaid, bienaid eatnamis ja oasehasaid čuoččuhusaid. Dán dahket eanaš GPS-biergasiid vehkiin.

Eanajuohkinrievttit atnet alladását teknalaš biergasiid. GPS-biergasat laktet digitála kártameannudeami ja rádjamerkema áibbas erenoamáš láhkai, mii dahká ahte buvttadanjohtu mihtideamis eatnamis ja dan čájeheapmái kárttas lea álki, beaktil ja dárkil. Mihtideamit leat millimehtera dárkilvuođain.

Daid guorahalliin guđet čađahit teknalaš bargguid, lea hirbmat nana čehppodat. Sihke teknalaš fágaid, ja jus- ja eanajuohkinfágaid dáfus. Sii čađahit bargguset hirbmat dárkilit ja beaktilit.

Eanajuohkináššit sáhttet leat ahte lonuha olles opmodaga dahje das osiid. Visot areálaide mat galget lonuhuvvot, ferte bidjat árvvu.

Manne areálaide bidjá árvvu, lea eanajuohkináššiin ”massinkeahtes dáhkádusa” geažil, namalassii ahte ii oktage galgga gillát massima eanajuohkima geažil, vrd. eanajuohkinlága § 3 a.

Boniteren lea oassin barggus bidjat árvvu. Mihtidit vuovddi lassišattu muitala olu man buorre kvalitehta eanabajožis lea. Dán barggu dahká eanajuohkinriekti bievlaáigge.

Maŋŋil go lea dieđuid čohkkin eatnama iskkadeami vuođul, de ferte dáid dieđuiguin bargat siste.

Earret eará galgá boniteren mii čájeha eatnama buvttadanamuni, biddjot ekonomalaš sturrodagaide (biddjot árvu). Eanajuohkinriekti atná árvobidjanfágalaš árvvošteami, oktan eatnama iskkademiiguin go galgá bidjat árvvu eatnamii, vuovdái, bivdui ja eará árvvuide dán guovllus.

Árbevirolaš eanajuohkináššiin, main areálat lonuhuvvojit, galgá ráhkaduvvot juohkinrehketdoallu mii čájeha juohke áidna eaiggáda opmodaga.

5.Juohkinplánačoavddus

Árbevirolaš eanajuohkináššiin ráhkada eanajuohkinriekti máŋga evttohusa ođđa opmodat- ja vuoigatvuohtahábmemii. Evttohusat biddjojit ovdan riektečoahkkimis gos oasehasat sáhttet buktit oaiviliiddiset dáid evttohusaide.

Eanajuohkinriekti dohkkeha dan evttohusa mii árvvoštallojuvvo ávkkáleamosin čoavdit dan guovllu váttisvuođaid. Mearrádus čállojuvvo diggegirjái seammaláhkai go duomus.

Juohkinplána dagaha dávjá ođđa opmodatrájáid. Rádjamearkkat biddjojit ja eanajuohkinrievtti bargit daid merkejit eatnamii. Ráját merkejuvvojit bistevaččat metállamearkkaiguin mat bovrejuvvojit báktái/geađgái dahje giddejuvvojit čiekŋalit eatnama sisa.

Oasehasat bovdejuvvojit dábálaččat oassálastit rádjamerkema barggus. Dákkár ovttastallan soaitá dagahit buori gránnjávuođa boahttevuhtii.  

6.Kártta ja rádjačilgema ráhkadeapmi

Maŋŋil go lea geargan opmodatrájáid bidjamiin ja mihtidemiin, de ráhkada eanajuohkinriekti eanajuohkinkártta masa ođđa ráját leat merkejuvvon.

Rádjamearkkat vel čilgejuvvojit koordináhtain, nu ahte massojuvvon rádjamearkkat boahttevuođas sáhttet biddjot justa dakko gokko dat ledje leamaš.

7. Ášši loahpaheapmi

Kárta, diggegirji (mas leat visot duomut, mearrádusat, rádjačilgehusat jna.) ja rádjamearkkat eatnamis lea eanajuohkinášši loahppabuvtta.

Eanajuohkinriekti gulaha sihke kártta ja riektegirjji visot guoski oasehasaide. Eanajuohkinriekti fuolaha vel ahte ášši gulahallo daid opmodagaide.

Eanajuohkináššiid proseassa lea láhččojuvvon, nu ahte ii galgga leat dárbu advokáhtii. Ášši meannudettiin ožžot oasehasat dieđuid eanajuohkinduopmáris, earret eará vejolašvuođa birra guoddalit lágamánneriektái dahje eanajuohkinbajitriektái.

Maŋŋil go eanajuohkinrievttis lea ášši leamaš, ii dárbbaš oktage eahpidit gokko leat ráját. Eanajuohkinriekti lea čoavdán váttisvuođaid, rádjamearkkat leat sajis ja áššebáhpárat leat gulahallon.