Meny
Høyesterett i storkammer om tomtefesteavgift 9.-10.3.15

Otná áššit

Áššelistu

Høyesteretts besøk på Tusenårsstedet Gulatinget i september 2014

Alimusrievttis lea 200-ávvujahki 2015:s

Geassemánu 30. b. 2015 lea 200 jagi dasságo Alimusriekti doalai vuosttaš dikki ja celkkii iežas vuosttaš duomu.

200-jahkásaš ávvuduvvo maŋŋebárgga geassemánu 30. b. 2015 dii. 11.00  allaáiggálaččat Alimusrievtti stuorra diggelanjas.  Ávvudoaluide bohtet Gonagas, stuorradiggepresideanta ja stáhtaministtar ja bovdejuvvon guossit, earret eará davviriikkalaš guossit.

Maŋŋá seamma beaivvi lea Ráđđehusas guossečoagganeapmi Akershusas Alimusrievtti ávvudit.  Maŋit beaivvi – suoidnemánu 1. b. – bovde Alimusriekti olbmuid boahtit geahččat sin viesu ja sii muitalit maiddái oanehaččat doaimmaset birra, dehálaš dáhpáhusaid ja ovdánahttinnuppástusaid Alimusrievtti historjjás.

Ávvudeami oktavuođas almmustahttá Norgga Báŋku miessemánu 7. b. birrajorranruđa, mas lea Alimusriektái gullevaš govva. Guovddášbáŋkohoavda Øystein Olsen geige ruđa Alimusrievtti čoahkkinlanjas ja Alimusrievtti bealis alimusriektejustitiarius Tore Schei vuostáiváldá ruđa.  

Bovdejuvvon guossit leat dáiddár, Pregkomitea lahtut ja Norgga Báŋkku ovddasteaddjit, ja maiddái alimusriekteduopmárat ja Alimusrievtti eará bargit.

Duopmostuollohálddahus almmustahttá ođđa historjágirjji, masa Alimusrievtti historjá lea čállojuvvon jagi 1965 rájes gitta dássážii, ja dat ovdanbuktojuvvo Alimusrievttis geassemánu 1. b.  Historjágirjji lea Bergena universitehta professor Jørn Øyrehagen Sunde čállán.

Geassemánu 22. b. dii. 15.00 almmustahtto doaluid bokte Alimusrievttis ávvugirji, mas eanaš artihkkalat muitalit mat doaimmaid Alimusrievttis leat leamaš riekteovdáneami hárrái iešguđet riektesuorggis.  

Dáin doaluin ovdanbiddjojit maiddái artihkkalat nugo Anine Kierulf ja Rune Slagstad "Høyesteretts dommere", Berit Reiss- Andersena  "Advokatene og Høyesterett", Ola Mestad "Dissensens alvor" ja maiddái eará artihkkalat Alimusrievtti dálá doaimmaid birra.

Bergena universitehta lágida guokte seminára ávvudeami oktavuođas.  Vuosttaš seminára lágiduvvo vuossárgga cuoŋománu 13. b. mas fáddán lea "200 jagi riektečielggademiiguin ja riekteovdánemiin" .  Nubbi seminára – Alimusrievtti historjjá birra – lágiduvvo čakčamánu 21. ja 22. beivviid.

Poasta almmustahttá golggotmánus poastamearkka ávvudeami oktavuođas.

Alimusrievtti mearrádusat

Ossodagaid, stuorrakámmára ja dievasčoahkkima alimusrievttemearrádusaid ja Alimusrievtti guoddaluslávdegotti  vuođuštuvvon mearrádusaid gávnnat mearrádusat-fállovállejumis bajimusas dán siiddus ja daid maiddái gávnnat maŋimuš mearrádusain.  Dáppe leat čoahkkáigeasut gitta 2000 rájes. 

Ođđajagemánu 2008 rájes leat mearrádusat almmuhuvvon ollislaččat.

Guoddaluslávdegotti vuođuštuvvon mearrádusat leat almmuhuvvon 1.12.2010 rájes.

Váldodoaibma

Alimusrievtti váldodoaibma lea bargat riektedievasvuođa, riektečielggadeami ja riekteovdáneami ávkin.

Alimusriekti gieđahallá buotlágan áššiid, sihke siviila áššiid, ráŋggáštusáššiid, hálddahusáššiid ja dakkár áššiid mat čuoččaldahttet vuođđolágalaš gažaldagaid.

Norgga Alimusriekti dáhttu ahte duopmostuolu doaimmas lea rabasvuohta ja geahčadanvuoigatvuohta.