Meny

Norgga duopmostuolut> Siviila ášši> Ášševuogádagat> Riektesoabaheapmi

Siviila riddoášši mii lea ovddiduvvon riektái sáhttá čoavdit riektesoabahemiin. Dat mearkkaša ahte bealit soabadit šiehtadallama bokte,  gohčoduvvon riektesoabaheapmi, gos muhtton soabaheaddji lea veahkkin. Dalle garvá váldošiehtadallama dikkis ja duomu. Dát lea jođánis, beaktilis ja hálbbes vuohki čoavdit riiddu. Dán siiddus gávnnat dieđuid mo riektesobaheapmi doaibmá.

Mii lea riektesoabaheapmi?

Riektesoabaheapmi máksá dan ahte bealit ieža gávdnet čovdosa riidui soabaheaddji vehkiin ( dábálažžat duopmár dan duopmostuolus gos ášši gieđahallo). Šiehtadus mii dahkku lea lágafámolaš, seamma dásis go duopmu. Riektesoabaheami sáhttá geavahit siviila áššiin, iige ráŋggáštus áššiin. Jus riidu ii čovdo soabaheamin, mearriduvvo ášši váldošiehtadallamiin (dikkis). Riektesoabaheapmi lea muddejuvvon  riidolága §§ 8-3 (leaŋka: lovdata.no).

Ovdamonit riektesoabahemiin?

Ulbmil riektesoabahemiin lea ahte bealit šaddet ovttaoaivilis oktasaš čovdosii, mii lea dohálaš beliidde. Soabaheaddji veahkeha beliid soahpat dainna lágiin ahte boahta diehtit makkár beroštumit ja dárbbut sis lea, ja son geahččala movttiidahttit ságastallamin gos áddejupmi ja ovttaoaivilvuohta lea guovddážis.

Go riidu čovdo soabaheami bokte, leat buohkat seamma dásis. Ii oktage šatta "vuoiti" dahje "vuoittahalli". Ulbmil dáinna áššemeannudemiin lea ahte dat galgá leat ovdamonni goappat beliidde.

Riektesoabaheapmi lea erenoamáš buorre metodan riidočoavdin áššiin gos beliin galggašii leat oktavuohta maiddái maŋŋágo ášši lea loahpahuvvon. Dakkár áššit sáhttet leat nugo  gávpeoktavuođat, ránnját, ja bargo- dahje viessoláigu oktavuođat. Muhto riektesoabaheapmi sáhttá leat buorre vejolašvuohta maiddái eanáš eará riidoáššiin.

Riektesoabaheapmi lea jođáneappot, álkit ja dábálaččat hálbbit bealálaččaide go dábálaš duopmostuologieđahallan.

Soabadallama bokte veahkeha duopmár bidjat beliid beroštumiid ja dárbbuid guovddážii, eambbo go daid čielga juridihkalaš ákkaide. Nu šaddá ge álkit gávdnat buoremus čovdosa riidui. Lea maid vejolaš váldit mielde eará fáttáid  riektesoabaheapmái go daid mat gullet riidoáššái. Dat mearkkaša ahte riektesoabaheami bokte lea vejolaš soahpat čovdosa eará riidduide go dušše dat mat gullet áššái.

Riektesoabaheapmi meannuduvvo gitta uvssaid duohken ja riektečoahkkima haga. Bealit garvet dasto ahte ášši álmmuhuvvo, nugo dábálaš riektegieđahallan sáhttá mielddisbuktá.

Mo oažžut fálaldaga riektesoabaheapmái?

Jus galgá oažžut fálaldaga riektesoabaheapmá, ferte son gii vuolggaha ášši ovddidit riiddu stevdnema bokte diggái. Seammás go stevdnga sádde oktan vástidan gáibádusain sutnje gean vuostá ášši lea vuolggahuvvon, ožžot bealit dieđuid ja fálaldaga riektesoabaheapmái. Váldonjuolggadus riektesoabaheapmái lea ahte guktot bealit mihtet searvat.

Mo riektesoabaheapmi čađahuvvo?

Jus beliin lea advokáhtta, boahtiba sihke advokáhta ja bealálaš riektesoabaheapmái. Riektesoabaheamis lea advokáhttas gáržžit rolla go dábálaš riekteáššis. Advokáhta lea mielde riektesoabaheamis vuosttažettiin nugo  bealálačča juridihkalaš ráđđeaddi, iige galgga prosederet ášši.

Riektesoabaheaddji lea dábálaččat duopmostuolu duopmár. Riekti sáhttá su sadjái nammadit eará soabaheaddji duopmostuoluid riektesoabaheaddjiid lávdegottis, dahje riektesoabaheaddji gii lea olggobeal dán lávdegotti, jus bealit mihtet dasa.  Riekti sáhttá maid nammadit veahkki riektesoabadeaddjái, jus bealit mihtet dasa..

Riektesoabaheaddji lea ovddalgihtii lohkan ášši dokumeanttaid.

Riektesoabaheaddji mearrida ovttas bealálaččain mo čađahit soabadeami. Riektesoabaheapmi dáhpáhuvvá dábálaččat dainna lágiin ahte riektesoabaheaddji, bealálaččat ja advokáhtat deaivvadit álggos oktasaš čoahkkimis. Dán čoahkkimis muitala riektesoabaheaddji geat leat mielde ja ovdanbuktá oassálastiide man láhkai riektesoabaheapmi galgá čađahuvvot. Oktasaščoahkkimis dollet dábálaččat bealálaččat sáhkavuoru. Sáhkavuoru sáhttá maid advokáhta doallat.

Maŋŋá oktasaščoahkkima sáhttá riektesoabaheaddji doallat sierračoahkkima bealálaččaiguin. Bealálaččat sáhttet ieža mearridit ahte galgá go riektesoabaheaddji dieđihit sierračoahkkima bohtosiid viidásit vuostebeallái.

Jus bealálaččat bohtet ovttaoaivilii, sáhttá soabadeapmi dahkkot riektesoabahemiin. Riektesoabaheamis lea seamma deaddu go duopmu áššis.

Mii dáhpáhuvvá jus soabaheapmi ii lihkostuva

 

70-80 proseanta riektesoabaheami áššiin čovdojit riektesoabaheami bokte.

Jus soabaheapmi ii datge čovdo riektesoabaheami bokte, meannuduvvo ášši viidásat duopmostuolus gos beaiváduvvo váldošiehtadallan. Soabakeahtes soabadeapmi álkidahttá lihkká váldošiehtadallama, sivas go muhtton oasit soabaheamis leat dávjá čovdon. Soabaheapmi  dagaha maid áššemeannudeami váldošiehtadallamin njuolvčileappot.

Duopmár gii lea leamaš riektesoabaheaddji áššis, sáhttá dušše searvat viidásat áššemeannudeapmái jus bealit dáhttot dan ja duopmár oaidná ieš dan dohkkálažžan.

Riektesoabaheaddjis lea jávohisgeatnegasvuohta, ja dat duopmár gii váldá ášši badjelassi, ii oačču diehtit riektesoabadeami bohtosiid. Váikkevel ášši ii čovdo, álkidahttá soabadeapmi dávjá ášši viidásat gieđahallama.

 

Siidu lea maŋimus dáhkiduvvon: 09.09.2014, kl. 10:51