Meny

Manne galggat leat vihtan?
Duopmostuolut dahket mearrádusaid dan vuoðul mii dikkis boahtá ovdan. Don gohèèot vihtanuššat go gáddo ahte dieðát juoga mii soaitá leat dehálaš ja danne diggái stuorra mearkkašupmi. Vihtanuššamiin sáhtát veahkehit ahte duopmostuollu dahká rivttes mearrádusa.
Don gohèèot vihtanin juogo go áššis goappánu beali ovddas, dahje go diggi ieš lea gávnnahan dan dárbbašlažžan.
Don leat geatnegahtton boahtit

Dutnje guhte galggat dikkis ráŋggáštusáššis vihtanuššat.

Vuosttažettiin lea dehálaš ahte boaðát gohèèuma mielde. Don leat geatnegahtton boahtit vihtanin, beroškeahttá man guhkás fertet johtit. Jus mátkegaska lea badjel 800 km ruvttosáhtuin dahje 125 km earáláhkai, de sáhttá diggi luvvet du boahtingeatnegasvuoðas. Seamma gusto vástideaddji gaskii, belohahkii goappáge láhkai. Dákkár luvvema sáhttá addit jus boahtin mielddisbuktá eahpegovttolaš váivvádusaid dahje goluid buohtastaladettiin du mearkkašumi ášši èuvgemii.
Riekti sáhttá mearridit ahte don galggat dutkot telefovnnas dan sadjái go duopmostuolus. Dalle gohèèot boahtit dihto sadjái, omd. boleskámmárii, leansmánnekantuvrii dahje eará duopmostullui.
Don leat geatnegahtton boahtit vaikke leat ge dilálašvuoðat mat dahket ahte luvvejuvvot vihtangeatnegasvuoðas. Sáhtát oažžut buhtadanovddasvástádusa liigegoluid ovddas jus it boaðe. Riekti sáhttá vel gohèèut bolesiid du viežžat.
Jus buohccát dahje eará ákkaid geažil lea dutnje veadjemeahttun boahtit, de fertet seammás dan dieðihit dikki kantuvrii. Jus oaivvildat ahte dus lea lobálaš vihpan buohcanvuoða geažil, de fertet oažžut doaktárduoðaštusa ja sáddet dan riektái. Duopmostuollu dat mearrida leago dát buohcanvuohta lobálaš vihpan. Jus it dieðit diggái vihpama birra nu joðánit go vejolaš, de sáhtát vel oažžut sáhku ja buhtadanovddasvástádusa. Gohèèun gusto gitta dassá go de soaittát oažžut dieðu rievttis ahte leat luvvejuvvon boahtit. Fertet fas oððasit èilget dikki ovddas, vaikke ovdal leatge áššis addán èilgema, ovdamearkka dihtii beliid advokáhtii dahje bolesiidda.

Jus leat barggus, de fertet seammás muitalit bargoaddistat gohèèuma birra, nu ahte son buori áiggis beassá diehtit du jávkama birra. Jus dat diibmoáigi goas leat gohèèon boahtit ii leat nu heivvolaš, de sáhttá dávjá dan veaháš sirddestit, muhto dan birra fertet álo gulaskuddat rievtti kantuvrrain nu joðánit go vejolaš. Jus leat ožžon vihtanriektegohèèuma bolesis dahje advokáhtas, de sáhttá suinna gulahallat.

Ná geavvá
Go de boaðát diggelanja lusa, de dábálaèèat èujuhuvvot vuordinlatnjii. Ovdal go vihtanat besset boahtit sisa, de galget advokáhtat (aktor rá.ggáštusáššiin) válddahallat diggái das mii lea áššiid ja mas lea sierramielalašvuohta. Dasto galget bealit, dahje áššáskuhttomat, èilget iežaset ovddas. Dán eai beasa vihtanat gullat go sii galget èilget iežaset ovddas almmá váikkutkeahttá das mii ovdal lea daddjon.
Dáid válddahallamiiguin ja èielggademiiguin soaitá ádjánit muhtin áiggi, maid ii leat álki ovddalgihtii meroštallat. Danne soaitá geavvat nu ahte vihtanat šaddet vuordit muhtin áigge, muhto geahèèaluvvo gohèèut vihtaniid nu ahte šaddá nu oanehis vuordináigi go vejolaš. Jus leat erenoamáš dilálašvuoðat maid geažil leat váttis vuordit, de fertet gulaskuddat rivttiin dahje advokáhtaiguin dan birra, áinnas jo ovddalgihtii.

Dáhkádus ja èielggadeapmi
Go gohèèot diggelatnjii, de jerro dus vuos namma, ahki, ássanbáiki ja ámmát.
Dasto jerro ahte leatgo mange láhkai fuolki áššáskuhttomii, vihkáduvvamii dahje áššii beliide. Eará dilálašvuoðaidge, nugo oktasaš ekonomalaš beroštumiid birra, galggat muitalit. Soaitá leat nu ahte virggistat, fuolkevuoðastat dahje sullasaèèa geažil, it galgga èilget iežat ovddas, dahje dus lea vuoigatvuohta dan diktit.
Fertet addit dáhkádusa ovdal go èilget iežat ovddas. Dikki ovdaoolmmoš vuos rávve du èilget dan èielga ja ollislaš duohtavuoða almmá èiegakeahttá maidege. Dán galggat don dáhkidit. Èuožžat dajat, “Dan mun dáhkidan”.

De bivdot èilget dan maid dieðát ášši birra. Jus it áibbas ádde man birra galggat èilget, de sáhtát áinnas bivdit ahte dus jerrojit gažaldagat. Go leat èilgen dan maid muittát, de dábálaèèat advokáhtat ja dasto duopmárat jerret dus gažaldagaid. Jus eahpidat dahje it muitte mii dáhpáhuvai, de muital dan birra. Sáhtát atnit èálalaš mearkumiid loguid dahje eará birra vai muittát buorebut, muhto ieš èilgehus galgá leat njálmmálaèèat.
Behtolaš èilgehus lea rá.ggášvuloš. Rihkkuma geažil sáhttá šaddat giddagassii gitta viða jahkái.

Mátkebuhtadus jna
Dus lea gáibádus sáhtto- ja borranbuhtadussii, vejolaèèat vel idjalasáhusain, Stáhta mátkeregulatiivva máksomeriid mielde. Iežat biilla anu ovddas buhtadus dohkke dušše dan muddui go dat lea govttolamos almmolašvuhtii, earret go jus erenoamáš ákkat cealkkihit ahte fertet iežat biilla atnit. Gustojeaddji johtima ja orruma máksomeriid ja mátkerehkega skovi oaèèut go rivttiin válddát oktavuoða. Gáibádusaid mátki oktavuoðas fertet addit rievtti kantuvrii ma..il fitnama dahje sáddet joðánamosit ja ma.imustá mánu ma..il go mátki lea loahpahuvvon.
Jus ležžet eanet gažaldagat
Dát diehtobábir muitala dušše muhtin váldonjuolggadusaid birra mat galggašedje leat áigeguovdilat eatnašiidda geat gohèèojit boahtit vihtanin. Jus dus ležžet eanet gažaldagat, de sáhtát gulaskuddat ášši dan bealis gii lea du dáhtton vihtanin, dahje su advokáhtain. Sáhtát maid gulaskuddat njuolga rivttiin. Rá.ggáštusáššiid oktavuoðas sáhtát oažžut veahki ja ráði sihke bolesis ja leansmánnis. Sáhtát vel lohkat eanet dáppe www.domstol.no

Siidu lea maŋimus dáhkiduvvon: 28.01.2013, kl. 13:07