Diggerievttit

 

Diggegottit lea vuosttaš dábálaš duopmostuollu (gohčoduvvo dávjá vuosttaš instánsa duopmostuollu). Doppe meannuduvvojit sihke siviila ja ráŋggáštusáššiid.  

 

Makkár áššit meannuduvvojit?

Siviila ášši álgá dábálaččat soabadanráđis. Jus oasehasat eai soabat, de váldo ášši viidásat diggegoddái. Muhton áššit álget njuolgga diggegottis (eret eará vánhenriidoáššit, áššit almmolaš eiseválddi vuostá ja soames áššit opmodatárvvuid birra). Dušše erenoamáš diliin sáhttá duopmostuollu hilgot ovtta ášši. Buot ráŋggáštusáššit álget diggegottis.

Diggegoddi meannuda siviila riidoáššiid ja ráŋggáštusáššiid. Dasa lassin bohtet áššit nugo boddosaš geasku, baggoollašuhttin ja almmolaš juohku oktasašopmodagas, konkursabázus ja jápminbázus. Diggegoddi registrere maiddái jápmimiid, čáliha juohkoduođaštusa ja almmolaš notariáladuođaštusaid.

Gokčet iešguđetge guovllu

Juohkki diggegottis lea iežas geográfalaš guovlu maid gokčet. Dát gohčoduvvo diggegotti duopmoguovlu dahje riektebiire. Guovlu sisttisdoallá ovtta dahje eanet gieldda. Earret Oslos, gos lea sihke diggegoddi ja gávpotfáldi gos dat iešguđetge áššešlájat leat juhkkon dáid gaskkas

Organiseren

Dat lea 63 vuosttaš instánsa duopmostuolu (diggegottit oktan Oslo gávpotfálddiin), 6 lágamánnerievtti ja Norgga Alimusriekti.

Diggegottiid sturrodat variere, vuosttamužžan álbmothivvodaga ektui duopmoguovllus. Dat unnimus duopmostuoluin lea sundi, okta duopmárfámohas ja guokte áššemeannudeaddji. Oslo diggegottis, mii lea dat stuorámus duopmostuollu,  lea badjel 200 bargi.

Sundi lea dat duopmár gii lea duopmostuolu alimus hálddahuslaš jođiheaddji. Dat viidásat organiseren rievdadallá duopmostuolus duopmostullui.