Guoddalit ráŋggáštusášši

Maid sáhttá guoddalit?

Diggegotti mearrádusaid sáhttá guoddalit lágamánneriektái. Sihke son gii lea dubmejuvvon ja áššáskuhttineiseváldi sáhttiba guoddalit. Guoddalanáigemearri lea guokte váhku. Gillájeaddji, lagamuččat dahje son geasa rihkkun guoská ráŋggáštahtti dagu geažil, ii leat vuoigatvuohta guoddalit ráŋggáštusášši jus leat duhtameahttun diggegotti duomuin.

Guoddaleapmi sáhttá leat

  • Duođaštusárvvoštallan sivalašvuođagažaldaga olis 
  • ráŋggáštusmerren 
  • áššemeannudeapmi
  • láhkageavaheapmi

Jus áššáskuhttoma guoddaleapmi guoská duođaštusárvvoštallamii sivalašvuođagažaldaga olis, de ferte dan dárkkistit guoddaleamis. Dat mearkkaša ahte ođđa diggeáššis cealko ahte lea go áššáskuhtton dahkan dan man ovddas lea áššáskuhtton vai ii. Dalle galgá lágamánneriekti árvvoštallat buot beliid áššis, dat gohčoduvvo ollásit guoddalanmeannudeapmi.

Jus guoddaleapmi guoská dušše diggegotti áššemeannudeapmái, de galggat čilget dan boasttuvuođa maid oaivvildat leat dahkkon. Lea maid ovdamonni jus čilget manne oaivvildat duopmu lea boastut. Jus lea boahtán ođđa duođaštusat áššái, berret daid maid namuhit.

Guoddalit riektecealkámušaid ja mearrádusain

Riektecealkámušaid ja mearrádusaid guoddaleamit (ii  fal duomuid) diggegottin meannuduvvojit golbma lágaduopmárin. Váldonjuolggadussan mearriduvvo ášši áššedokumeanttaid vuođul.

Eai buot guoddaleamit meannuduvvo

Lágamánneriekti galgá árvvoštallat buot guoddalemiid, muhto eai buot guoddaleamit ovddiduvvo olles guoddalanmeannudeapmái lágamánnerievttis, gč.ráŋggáštusproseassalága § 322 (leaŋka lovdata.no). Jus lágamánneriekti beahttala meannudit ášši, galgá dat meannuduvvot čálalaččat gos čilgejuvvo manne guoddaleapmi ii meannuduvvo ollásit.

Áššiin gos lága mielde sáhttá šaddat giddagassii eanet go guhtta jagi, de ii sáhte dábálaččat beahttalit meannudit guoddaleami. Áššin gos áššáskuhttineiseváldi čuoččuhus lei dubmet sáhkku máksit, vuodjenkoarta massin dahje duogušteapmi, ja riekti ii leat cealkán eará ráŋggáštanreakšuvnna duomu, de guoddaleami álgovuorus ii ovddiduvvo. Lágamánneriekti sáhttá lihkká miehtat meannudit dákkár ášši jus lea áššálaš sivat dasa.

Eará áššiin sáhttá guoddaleapmi hilgojuvvot go lágamánneriekti gávnnaha ahte dasa ii leat ávki. Guoddaleami áššáskuhttineisseválddis mas ii leat ovdamonni áššáskuhttomii sáhttá hilgojuvvot go riekti oaivvilda gažaldagas lea unnán mearkkašupmi.

Gii čállá guoddaleami?

Du bealušteaddji sáhttá rávvet ahte berret go guoddalit vai ii, ja son sáhttá veahkkin čállit guoddalancealkámuša. Don sáhtát maid oaččut veahkki duopmostuolus, áššáskuhttineisseválddis dahje giddagasa bargiin. Guoddalancealkámuša fertet ieš vuolláičállit.

Mo meannuduvvo guoddaleapmi?

2018:s meannuduvvo guoddaleapmi lágamánnerievttis guovtti iešguđetge láhkái beroškeahttá guoddalanáigemearis. Sivvan dasa lea juryordnega rievdadanregeliid loahpaheapmi.

Áššit mat guoddaluvvojit maŋŋá ođđajagimánu 1.b. 2018:s - Mielduopmárdiggi

Diggi biddjo guvttiin fágaduopmárin ja viđain mielduopmárin geat mearridit sivalašvuođa ja ráŋggáštus gažaldaga. Dat galget unnimusat leat guokte juohke sohkabealis.    Fágaduopmárat ja mielduopmárat mearridit ovttas, ja buot jienat lohkkojit seamma dásis. Dat ferte leat kvalifiserejuvvon eanetlohku dan čiežaska gaskkas ovdalgo áššáskuhttoma sáhttet dupmejuvvot sivalažžan. Dat mearkkaša ahte unnimusat viđas fertejit jienastit dubmema. Dasa lassin ferte unnimusat okta fágaduopmárin leat okta dain. Muđuid rehkenasto áššáskuhtton vigiheapmin ja áššehuvvo. Buot eará mearrádusat áššis mearriduvvo dábálaš eanetloguin. Fágaduopmárat ja mielduopmárat mearridit ovttas buot mearrádusaid.

Áššit mat guoddaluvvojit ovdal ođđajagimánu 1.b. 2018 – ráŋggáštusmearri gitta 6 jahkái

Lágamánneriekti bidjo golmmain fágaduopmárin ja njeljiin mielduopmárin jus ášši ráŋggáštusmearri lea giddagas gitta guđa jahkái. Dat mearkkaša ahte golbma fágaduopmára ja njeallje mielduopmára dagahit dikki. Mielduopmárat gessojit soaittáhagas lávdegottis, seamma láhkai go lágarievtti lahtot. Dat galget leat guokte nissonolbmo ja guokte almmáiolbmo. Diggi dahká buot mearrádusaid ovttas, ja buot jienat leat seamma dásis. Mearridit sivalašvuođagažaldaga gáibida kvalifiserejuvvon eanetlogu viđain jienain jus áššáskuhtton galgá leat sivalaš. Okta dáin ferte leat fágaduopmár. Muđuid rehkenasto áššáskuhtton vigiheapmin ja áššehuvvo. Buot eará mearrádusat áššis mearriduvvojit dábálaš eanetloguin.

Áššit mat guoddaluvvojit ovdal ođđajagimánu 1.b. 2018 – ráŋggáštusmearri guhtta jagi dahje eanet

Jus ášši ráŋggáštusmearri lea guhtta jagi dahje eanet, de meannuduvvo ášši jury-lágadiggeáššin. Diggi bidjo dalle golmmain fágaduopmárin ja juryn. Jurys lea logi olbmo mat galget áinnas bidjot viđain nissonolbmuin ja viđain almmáiolbmuin.  Juohkki áššái vuorbáduvvojit miellahttot lágadiggeláhttuid lávdegottis. Duopmostuollu gohčču álo njealljenuppelohkái lágadiggeláhttu ja guokte várreláhttu. Áššáskuhtton ja áššáskuhttoneiseváldi sáhttiba sierra njuolggadusaid vuođul hilgut gitta golbma lágadiggeláhttu.

Sivalašvuođagažaldaga mearrida jury okto, fágaduopmáriid haga. Unnimus čieža dan logi juryláhttuin fertejit jienastit dubmema jus áššáskuhtton galgá celkot sivalažžan. Dasto galget njealjis juryláhttuin oasálastit ráŋggáštusmihtideamis ovttas dan golbma fágaduopmárin. Jus unnit go čiežas jienastit dubmema, de lea jury vástidan “ii” dasa ahte áššáskuhtton lea sivalaš. Jury vástida dušše “juo” dahje “ii” dasa ahte leago áššáskuhtton sivalaš dahje ii, čilgekeahttá dađe eanet.  

Jury mearrádusa sáhttá hilgut

Jury mearrádusa sáhttet fágaduopmárat riektesihkarvuođa geažil hilgut nu ahte dan ferte meannudit ođđasit. Dalle meannuduvvo ášši mielduopmárdikkis. Mearrádusa sáhttá hilgut guovtti sivaid geažil:

- Jury lea vástidan ahte áššáskuhtton lea sivalaš, muhto fágaduopmárat oaivvildit ahte eai leat doarvái duođaštusat dasa. 
- Jury lea vástidan ii sivalašvuođagažaldahkii, muhto fágaduopmárat oaivvildit ges ahte áššáskuhtton lea eahpitkeahttá sivalaš.

Jury heaittihuvvo 2018/2019 jahkemolsašumis

Maŋŋá juovlamánu 31.b. 2018 galget buot guoddalanáššit meannuduvvot mielduopmárdikkis guvttiin fágaduopmárin ja viđain mielduopmárin.

Loga eanet overgangsreglene på regjeringen.no.

Gáržžiduvvon guoddalanmeannudeapmi

Gáržžiduvvon guoddalanmeannudeapmi mearkkaš ahte ii leat ieš alddis sivalašvuođagažaldat mii guoddaluvvo. Lea baicce ráŋggáštusmearri, láhkageavaheapmi dahje áššemeannudeapmi mii guoddaluvvo. Diggi čoahkkádus ráddjejuvvon guoddalemiin lea ná

Ráŋggáštusmihtideami guoddaleapmi áššiin gos ráŋggáštusrámma lea guhkit go guhtta jagi giddagas: Guokte fágaduopmára ja vihtta mielduopmára.

Ráŋggáštusmihtideami guoddaleapmi áššiin gos ráŋggáštusrámma lea gitta guhtta jahkái giddagasas: golbma fágaduopmára.

Láhkageavaheami guoddaleapmi (leago diggegoddi geavahan lága riekta): golbma fágaduopmára.

Áššemeannudan guoddaleapmi ( leago diggegoddi dahkan boastut áššemeannudeamis): golbma fágaduopmára.