Fállu

Guhtaleapmái bidjan mearkkaša dan ahte soames gii lea áššáskuhtton dahkan ráŋggáštahtti dagu biddjo giddagassii ovdalgo ráŋggáštusášši su vuostá lea álggahuvvon.

Guhtaleapmái bidjan

Norgga duopmostuolut> Ráŋggáštusášši> Áššešládja> Guhtaleapmái bidan

Guhtaleapmái bidjan mearkkaša dan ahte soames gii lea áššáskuhtton dahkan ráŋggáštahtti dagu biddjo giddagassii ovdalgo ráŋggáštusášši su vuostá lea álggahuvvon.

Jus áššáskuhtton galgá biddjot guhtaleapmái, de ferte leat doarvái vuođđu navdit su dahkan ráŋggáštahtti dagu mii sáhttá mielddisbuktit giddagastima eanet go guhtta mánu. "Doarvái vuođđu navdit" mearkkaša ahte ferte leat eanet jáhkehahtti ahte áššáskuhtton lea dahkan sivahallon dagu go ahte ii leat dan dahkan.

Dasa lassin ferte unnimus okta dáin sivain leat áigeguovdil.

  • Balahuvvo ahte son báhtara ja ii boađe diggeáššái
  • Lea balahahtti ahte bilida duođaštusaid, ovdamearkka dihtii váldá oktavuođa vihtaniin ja geahččala sin hálahit, áitá vihtaniid dahje heiveha iežas čilgehusa earáid čilgehusaide
  • Nana várra ahte dahká ođđa ráŋggáštahtti daguid
  • Áššáskuhtti dáhttu biddjot ieš guhttaleapmái

 Lenke til vilkårene i straffeprosessloven § 171 på lovdata.no 

Guhtaleapmái bidjan ferte árvvoštallot vearradagu ektui

Guhtaleami ii sáhte geavahit jus dát dagaha vuostálasvuođa vearredagu ektui maid áššáskuhtton balahuvvo dahkan. Duopmár galgá álo árvvoštallat ahte dagahago giddagastin dohkketmeahttun duohtadeami áššáskuhttomii, ja leago eará vejolašvuođat go giddagastit.

Dat lea viiddiduvvon vuoigatvuohta geavahit guhtaleami áššiin gos ráŋggáštusrámma lea logi jagi dahje eanet. Duođaštusgáibádus čavgejuvvo dáinna lágiin ahte fertejit leat dilit mat nannejit váruhusa. Dasa lassin galgá deattuhuvvot ahte sáhttá go áššáskuhttoma luoitin rihkkut almmolašvuođa riektedovdama dahje dagaha go dat dorvvuhisvuođa.


Se lenke til straffelovens § 172 på lovdata.no

Ferte leat leamaš olles jirbmiin

Jus áššáskuhtton ii lean olles jirbmiin go dagai ráŋggáštahtti dagu, de son ii sáhte dábálaččat bidjot guhtaleapmái. Jus lea jáhkehahtti ahte šaddá ášši psykálaš baggodikšumis, ja ákkat  háldogiddagastimii muđuid lea ollašuhtton, de sáhttá maiddái áššáskuhtton gii ii leat olles jirbmiin bidjot guhtaleapmái.

Dat leat bolesat geat ovddidit áššáskuhttoma duopmára ovdii. Giddagastin čoahkkimis leat áktor ja áššáskuhtton geas álo galgá leat bealušteaddji mielde.

Giddagastima guhkodat

Giddagastin čoahkkimis dáhttu áššáskuhttineiseváldi (boles) áššáskuhttoma biddjot guhtaleapmái dihto áigái. Dábáleamos guhtalanáigodat lea njeallje váhku. Go duopmár lea gullan guktuid beliid, mearrida son guhtalanáigodaga. Go dát áigi lea mannan, de galgá áššáskuhtton beassat giddagasas jus áššáskuhttoneiseváldi ii dáhto guhkidit giddagastima. Dalle ferte dollot ođđa giddagastinčoahkkin duopmostuolus. Áššáskuhtton sáhttá beassat árat jus giddagastin sivat eai doala deaivása.

Norgga lága mielde ii leat čielga rádja man guhká sáhttá doallat olbmo guhtaleamis.

Muhto riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnat bidjet gáibádusa riektemeannudeapmái. Ášši galgá dikki ovdii " govttolaš áigái". Mii lea "govttolaš áigi" ferte geahččat dan ektui man mohkkái ášši lea.

Mediijagielddus, reivve- ja gallestaddan gielddus

Dutkama vuhtiiváldima dihti sáhttá riekti mearridit ahte áššáskuhtton ii galgga beassat geavahit interneahta, aviissaid lohkat, radio guldalit dahje geahčat TV.

Riekti sáhttá mearridit ahte áššáskuhtton ii beasa váldit vuostá gussiid, sáddet dahje oaččut reivviid jna. dahje telefuvnnaid. Muhtumin mearrida riekti ahte gallesteapmi, reivvestallan ja telefonstállan dušše sáhttá dáhpáhuvvat bolesgeahčču vuolde.

 

Ollásit dahje belohahkii sirrehussii bidjan

Belohahkii sirrehus mearkkaša ahte áššáskuhtton ii oačču servvoštallat soames eará fáŋggaiguin. Dat sáhttet leat áššáskuhttimat geat leat čatnon seammá áššiide, ja dat dáhkko dutkama geažil.

Ollásit sirrehus mearkkaša ahte áššáskuhtton ii beasa servvoštallat eará fáŋggaiguin.

Dat lea čavga njuolggadusat geavahit sirrehusa. Geahččaluvvo sirrehusa unnidit nu olu go vejolaš.

 Skjema for samtykke til fengsling (flere språk)

 

 

Siidu lea maŋimus dáhkiduvvon: 01.12.2015, kl. 15:00