Dávjá jerron gažaldagat

Dás gávnnat dávjá jerron gažaldagaid jápmin ja árbbi birra, sirrejuvvon temáide čuoggáin dás vuolábealde.

 

Dieđihit jápmima

 

Mii lea dat vuosttaš maid ferten bargat maŋŋá go muhtton jápmá?

Go muhtton jápmá, de ferte jápmindieđáhusa sáddet duopmostullui. Dan dahká dábálaččat hávdádanfitnodat oarbásiid ovddas. Hávdádanfitnodat sáhttá maid veahkkin ordnet praktihkalaš áššiid jápmima oktavuođas (telefovdna, el.rávdnji, abonneantta ja nu ain). Lagamuččat sáhttet maid dieđihit leansmánnii dahje diggegoddái dan guovllus gos oamehas orui. Jus dáhttut dieđihit jápmima ieš, de fertet oaččut doaktáris duođaštusa ahte oamehas lea jápmán.

Mii dáhpáhuvvá go jápmin lea dieđihuvvon diggegoddái?

Go leat registreren jápmima, sáddet dutnje diehtoreivve. 60 beaivve sisa maŋŋá jápmima , berret mearridan ahte galgá go oapmi juhkot priváhta. Riekti sáhttá guhkidit áigemeari jus dan dáhttut. Jus eat gula dus maidige 60 beaivve siste maŋŋá jápmima, de oaččut muittuhusa. Mii ávžžuhat du ovddalgihtii hahkat dieđuid árbbi birra, daid iešguđet lágan juohku vugiin ja guoskevaš skoviide dán neahttasiiddus.

Mii dáhpáhuvvá jus oamehas orui olgoriikkas ja jámi dohko?

Norggas mearrida ássančujuhus gos jápmin ášši meannuduvvo. Dainna oaivvilduvvo gos oamehas orui go jámi, gos sus ledje eallinberoštumit ( poršuvnnalaš ja ekonomalaš oktavuođat), náittosguoibmi ja nu ain. Dát lea beroškeahttá makkár stádaborgár son lei.

Don fertet danin váldit oktavuođa rivttes juohkoeiseválddiin doppe gos oamehas orui go jámi, vai beasat ordnet juogu. Dat sáhttá leat dárbbašlaš ohcat juridihkalaš veahkki čoavdin dihte juohkomeannudeami.

Loga eanet veahki birra olgoriikkas på Utenriksdepartementets nettsted

Ruovttoluotta álgui

 

Oppalašgovva árbbolaččain ja oamis


 
Mo oažžut oppalašgova oamehasa opmodagas ja vealggin?

Riekti sáhttá čállit fápmudusčállosa dutnje vai oaččut oppalašgova oamehasa opmodagas ja vealggis. Jus eahpidat leigo oamehasas eanet vealgi go opmodat, de it berre čállit vuollái vealgeovddasvástádusa. Don gárttat de guoddit ovddasvástádusa buot oamehasa velggiide. Loga eanet priváhta ja almmolaš juogu birra dáid siidduin ja váldde oktavuođa duopmostuoluin jus dus leat gažaldagat.

Sáhtán go mannat oamehasa assudáhki, čorget ja juohkit dávviriid?

Don it berre dan dahkat ovdalgo leat ožžon juohkoduođaštusa, sivas go dat sáhttá mielddisbuktit soabatmeahttunvuođa árbbolaččaid gaska maŋit áiggis. Jus fertet mannat oamehasa assodahkii eará sivaid geažil, de berret váldit mielde vihtana. Jus oaččut fápmudusa oaččut čoavdaga, mii lea ovdamearkka dihte politiijain dahje buohcceviesus, de addo fápmudus sutnje gii lága mielde lea árbbolaš

Mus lea dávvirat mat gulletá oamehassii – maid dagan daiguin?

Jus dus lea oamehasa dávvirat dahje čoavdagat, de galggat doalahit daid iežat duohken dassái go rivttes olmmoš/árbbolaš duođašta iežas. Son dahká dan juohkoduođaštusa dahje fápmudus skovi bokte maid riekti lea čállán.

Ruovttoluotta álgui

 

Juohku – juohkit oamehasa árvvuid


Mii lea priváhta juohku?

Priváhta juogu bokte váldá okta dahje eambbosat árbbolaččain badjelassi oamehasa vealgegeatnegasvuođaid. Dat mearkkaša ahte árbbolaččas(-lažžain) lea geatnegasvuohta velggiide mat leat báhccán oamehasas. Jus leat ožžon juohkoduođaštusa priváhta juohkimii, juohkolága § 78 vuođul, de lea gii nu váldán ollásit ja solidáralaččat badjelassi oamehasa velggiid. Dat mearkkaša ahte jus oamehasa vealgi lei stuorát go opmodat, fertejit sii geat leat váldán badjelassi vealgegeatnegasvuođa gokčat vuolláibahccaga.

Mii lea juohkoduođaštus?

Juohkoduođaštus čilge geat leat oami árbbolaččat. Juohkoduođaštus addá válddi háldet oami. Don dárbbašat juohkoduođaštusa duođaštit ahte leat rivttes árbbolaš vai beasat ordnet buot praktihkalaš áššiid oapmejuohkima oktavuođas. Jus lea eanet árbbolaččat, ferte son gii váldá badjelassi juogu muittut oažžut fápmudusválddi daid eará árbbolaččain geat leat váldán badjelassi vealgegeatnegasvuođa. Geahča fullmaktsskjema.

Juohkoduođaštusain oaččut háldet oamehasa dávviriid, nu go ovdamearkka dihti go áiggut geavahit dahje loahpahit oamehasa báŋkokontu.

Jus oamehasas lea báhccán fásta opmodat, de dárbbašat juohkoduođaštusa vuovdit dahje sirdit opmodaga árbbolaččaide. Opmodatsoabadeaddji ii beasa vuovdit dahje gulahit opmodatsirdima ovdalgo lea juohkoduođaštus.


Mo oaččun juohkoduođaštusa?

Don fertet deavdit skovi 'Erklæring om privat skifte av dødsbo'. Du vuolláičála skovis mearkkaša ahte válddát badjelassi vealgegeatnegasvuođa.

Jus leat eambbo árbbolaččat, de fertejit buohkat čállit vuollái skovvái ovdalgo riekti sáhttá čállit juohkoduođaštusa nu johtilit go vejolaš. Jus buohkat eai čále vuollái, de sáhttá diggi addit juohkoduođaštusa easka 60 beaivve maŋŋágo oamehas jámi. Dalle lea doarvái ahte okta árbbolaččain váldá badjelassi vealgegeatnegasvuođa.

Don sáhtát diŋgot kopiija čállon juohkoduođaštusas e-poast bokte jus leat árbbolaš. Go válddát oktavuođa duopmostuoluin fertet duođaštit gii don leat oamehasa ektui ja manin dárbbašat juohkoduođaštusa.

Dábálaččat oaččut juohkoduođaštusa gaskal 1-2 váhku sisa maŋŋá go duopmostullui lea boahtán skovvi.


Sáhtán go geavahit juohkoduođaštusa olgoriikkas?

Juohkoduođaštusa sáhttá geavahit olgoriikkas, jus oamehasas ledje dávvirat doppe. Jus galggat beassat geavahit norgga juohkoduođaštusa olgoriikkas, ferte dohkkehuvvon jorgaleaddji jorgalit dan ja das maŋŋá galgá de notarialaduođaštuvvot. Eanet legaliseren dáhkká Fylkkamánne dahje Olgoriikadepartemeantta, beroškeahttá gos juohkoduođaštus galgá geavahuvvot.

 

Oaččun go juohkoduođaštusa eŋgelasgillii?

Mii eat čálá juohkoduođaštus eŋgelasgillii. Don fertet ieš oaččut muhton jorgaleaddji dan jorgalit. Go dat lea dahkkon de sáhttit mii notarius publicussan notarialduođaštit dokumeantta.
Eanet legaliseren dahká Fylkamánne dahje Olgoriikadepartemeantta, beroškeahttá gos juohkoduođaštus galgá geavahuvvot.

Mii lea almmolaš juohku?

Almmolaš juohku mearkkaša ahte duopmostuolus lea ovddasvástádus meannudit juogu. Duopmostuollu nammada oapmehálddašeaddji gii čađaha juogu. Juohkohálddašeaddji ráhkada evttohusa juohkimii (utlodning) árbbis árbbolaččaide. Árbbolaččat leat ožžon áigemeari buktit cealkámuša oapmehálddašeaddji árvalussii. Dat lea duopmostuollu mii mearrida dan loahpalaš juohkima (utlodning). Ozahit almmolaš juohkima ii sáhte sáddet e-poasta bokte.

Dohkkeha go diggie skovi árbbolaččain e-poasta bokte?

Ii. Skovi ja testameantta ferte buktit dahje sáddet originála čállosa. Mii eat dohkket dokumeanttaid mat bohtet e-poasta mielde.

Ruottoluotta álgui

 

Hávdádeapmi

 

Ferten go váldit hávdádan ovddasvástádusa?

Go muhton jápmá de fertet mearridit ahte válddát go hávdádan ovddasvástádusa. Dan fertet dahkat 10 beaivve maŋŋá jápmima.

Dieđiha go diggi fulkkiide jápmima birra ja goas hávdádeapmi lea?

Ii, dat ii leat dikki ovddasvástádus dieđihit lagamuččaide dan.

Galgá go sáddet hávdádan rehkega diggái?

It galgga. Jus oamehas guđii ruđa báŋkui, de sáhtát bivdit báŋku máksit rehkegiid ovdalgo leat ožžon juohkoduođaštusa. Muitte ahte hávdádanrehkega galgá máksit ovdal eará goluid.

Mun in dieđe leago báhccán ruđat gokčat hávdegoluid. Maid de dagan?

Jus eahpidat ahte lea go báhccát ruđat oamehasa maŋis gokčat hávdádangoluid, de sáhttá diggi čálit opmodatfápmudusa. Dalle beasat diehtit man ollu opmodat oamehasas lei. Eaktun lea ahte jápmin lea registrerejuvvon ovdalgo sáhttit čálihit opmodatfápmudusa.

 

Mo jus báhccá juohku navdimis lea unnán maid juohkit maŋŋágo hávdegolut leat máksun?

Jus leat vándán ovddasvástádusa máksit hávdádangoluid, de sáhtát oažžut juohkolága § 80 duođaštusa. Geahča  skjema (Statlig blankettarkiv). Jus galggat oaččut dákkár duođaštusa de eaktuduvvo ahte oamehasas ii lean bruttoruhta stuorát go 1G álbmotoajus, maŋŋágo hávdegolut leat mákson. geahča NAV neahttasiidduid gos beasat diehtit maid 1G máksá.

Jus báhccá ruhta maŋŋágo hávdegolut leat mákson, de beasat ieš mearridit makkár gáibádusat galget de máksot. Kreditorat mat váldet oktavuođa dikkiin, oažžot diehtit gii lea ožžon duođaštusa. Jus jerret de čilget kreditorii oame árvvuid. Dat máksá ahte dus lea vealgeovddasvástádus daid ruhtaráma siskkobealde maid leat ožžon.  

Testameantta birra

 

Oaččungo diehtit gii lea vurken testameantta din luhtte?

It. Nu guhká go testator ( son gii lea čállán testameanta) lea eallimin, de eat atte dieđuid gii lea vurken testameantta. Jus leat nammaduvvon áittárin, de ferte fylkamánni dan duođaštit ovdalgo sáhttit addit máŋgosa.

Gii oažžu kopiija oamehasa testameanttas?

Jus galggat oažžut máŋgosa testameanttas, fertet ieš boahtit diggái dahje sáddet midjiide reivve. Don fertet duođaštit gii don leat oamehasa ektui ja manin don dáhttut oaidnit testameantta. Don sáhtát oaččut máŋgejuvvon testameantta jus testator lea jápmán ja don leat lágalaččat árbbolaš dahje namuhuvvot testameanttas.

Máksá go vurket testameantta duopmostuolus ja ferten go ieš dan buktit?

Don fertet máksit divvaga go vurket testameantta. Rehket sáddet maŋŋá. Fuomášuhttit ahte divat lea čatnon juohkki dokumentii. Dat mearkkaša ahte jos vurket lassi testameantta, rievdadit dahje lonuhit testameantta fertet máksit ođđa divvaga.

Don sáhtát ieš buktit testameantta dahje sáddet dan poasta mielde. Mii sáddet de máksoduođaštusa dutnje. Jus dáhttut muhton eará buktit testameantta duopmostullui, fertet sáddet mielde fápmudusa ja máŋgosa du legitimašuvnnas. Son gii lea ožžon fápmudusa ferte maid duođaštit iežas. Fápmudusa vurket ovttas testameanttain.

Ruovttoluotta álgui