Seminára sámi áššiid birra norgga duopmostuoluin – álggahansárdni

Bures boahtin Alimusriektái!

Bures boahtin didjiide deikke Alimusrievtti viesui!

Bures boahtin didjiide geat digitála bokte čuovvubehtet seminára!

Lea duođai illu maŋŋá pandemiija ja guovtti jagi maŋideami sáhtit deaivvadit dehálaš fáttá ektui: Sámi áššit norgga duopmostuoluin.

Lea buorre sáhtit rahpat Alimusrievtti viesu nannet gelbbolašvuođa, máhttu ja áddejumi sámerievttálaš váttisvuođaid.  Fáddá maid mii Alimusrievttis váldit hui duođalaččat.

Mii rávdnjet duolu vai dát dehálaš fáddá boahtá viidát olggos – berošteddjiide olles riikkas.

Beroštupmi lea stuoris. Mis lea searalaš sámi ovddasteapmi.

Maiddái rievtti oasálaččat lea bures ovddasteamen. Duopmárat buot golbma instánssas, dás measta buot duopmárat Norgga Alimusrievttis ja dasa lassin muhtun alimusriekteduopmárat Ruoŧas ja Suomas. Advokáhtat. Ja ovddasteaddjit áššáskuhttineisseválddiin. Dasa lassin oasálastet máŋga eará aktevrat geain lea beroštupmi fáddái. 

Ulbmil lea bidjat sámi dimenšuvnna rievttálaš gažaldagain fuomášupmái, Vuođđoláhka § 108 geatnegahttá stađa eisseválddiid láhčit vuođu nu ahte sámi álbmot beassá sihkkarastit ja ovddidit sin giela, kultuvrra ja servodateallima.

Dát addá gáibádusaid norgga duopmostuoluide, earet eará duopmáriid gelbbolašvuhtii, ipmárdussii ja áddejupmái.        

Sámi vuoigatvuođat nugo eamiálbmot lea maiddái suddjejuvvon sierralágán álbmotrievttálaš njuolggadusain, earenoamážit eamiálbmotvuoigatvuođain.

Eamiálbmotvuoigatvuođat  gusket sihke olmmošvuoigatvuođaide ja kontuvraáddejupmái.  Eamiálbmoga kultuvrras galgá leat garra rievttálaš suddjen jos galgá ceavzit. Kultuvra  áddejuvvo viidát – nugo coahkenamahus earenoamáš oktasašdovdomearkkat maid sámeálbmot juohká.  Earet eará lea boazoduollu okta suddjejuvvon oassi kulturdoaimmas.

Dat lei vuoigatvuohta  boazoduolu kulturdoaibma mii lei guovddážis Fosenáššis diibmá čavčča. Dalle Alimusriekti stuorrakámmiris  ovttajienalaččat gávnnahii ahte bieggamilluhuksemis Fosenis lei nu stuorra negatiiva váikkuhus sámi belliide čađahit boazoduolu – ja dainna maid doaimmahit sin kultuvra -  nu ahte siviila ja politihkalaš vuoigatvuođa konvenšuvnna artihkal 27 lei rihkkojuvvon.

Norgga Duopmárat lea ieš alddis bures rahkánan meannudit sámerievttálaš gažaldagaid. Maiddai sii geat ožžot sámerievttálaš áššiid beavddi ala vuosttaš háve. Mii duopmárat leat oppasteaddjit geat leat hárjánan bargat riektesurggiin maid eat dovdá nu bures. Maiddái čielgadettiin riektegažaldagaid sámerievttálaš áššiin lea doarvái árbevirolaš rievttalaš lahkaneapmi.   

Dasa lassin lea dulkon ja geavaheapmi konvenšuvnna geatnegasvuođa beaivválaš oassi duopmostuolu- Norggas

Muhto – ja dat lea dehálaš muhto: Sámi kultuvra, vierru ja riekteáddejupmi sáhttet dávjá báidnit áššiid. Ja dalle sáhttá  rievdadallat man buorre máhtu duopmáriin lea.

Buorre lihkus eai leat duopmárat okte sámerievttálaš gažaldat áššin. Nugo muđui surggiin gos dárbbašuvvo earenoamáš máhtu, de lea advokáhtain geat jođihit áššiid sámi riektegažaldagain  earenomáš ovddasvástádus.  Dat vurdo sis lea sáme kultuvra, historjá, vieru ja riekteáddejumi  máhttu mii dárbbašuvvo, ja sis lea nákca čilget dán máhttu riektái ávkkálaš ja buorre vugiin.

Ahte aktevrrain riektevuogádagas lea dárbbašlaš máhttu lea maid eaktu buvttihit luohttámuša riektevuogádaga ja sáme albmot gáskkii.   Nugo ovddeš alimusriektejustitiárius Carsten Smith logai su sáhkavuorus Sis-Finnmárkku diggegotti rahpan oktavuođas 2004’is:

«Dohkkeheapmi sámi vieruid ja riekteáddejumiid das lea maid perspektiivva olu olggobeale daid čielga riekteváikkuhusaid. Dat lea dehálaš oassi sáme kultuvra loktaneamis.»

Mun lean ilus go Carsten Smith lea otne dáppe midjiide addimin ollesgova sámerievtti ovdáneami Norggas.

Ovddimuš áiggun čujuhit dan mii lea čielggas, nugo sámerievtti ovdáneapmi ii leamaš álki.  Loahpa 1800-logus lei čielga árjjalaš dáruiduhttinpolitihka, mii báidnii riektejurddašeami. Muhto áiggi mielde nuppástuvai oaidnu álgoálbmot vuoigatvuođaid ektui, ja mearkkašumit sáme kultuvra ja vieruid ektui bohte eambo oidnosii. Earet eará lei Norga 1990 vuosttas riika mii ratifiserii ILO- konvenšuvnna nr. 169 álgoálbmot vuoigatvuođaid ektui.    

Alimusrievtti geavahusas dáhpáhuvai stuorra paradigma molsun sámerievttis 2001 Čáhppesvuovdde ja Selbu áššiin.

Čáhppesvuovdde- áššis mearridii Alimusriekti prinsihppa oktasaš oamasteami álbmogii guovllus. Čatnon boares geavaheapmái.  Dát lei ođđavuohki  norgga rievttis. Sámerievttis lei dát juo oahpes vuohki.

Selbu-áššis sámiid stáhtus nugo álgoálbmot dohkkehuvvui čielgasit.  Alimusriekti plenumis deattuhii erenomášvuođa sámi ealáhusas nugo dat mii guoská eará goahtun elliide, ii sáhte fievrridit  boazogoantumii.    

Guktui áššin šadde sáme vierrut ja sáme riekteáddejupmi dehálaš oasit dulkomis diggerievttálaš njuolggadusaid, historjá ja kultuvra lei guovddážis.

Professor emerita Kirsti Strøm Bull áigu hállat lagabut historjáláš gáldui mearkkašumiid ja geavaheami sáme áššin.

Nugo riektegeavaheapmi čájeha , maŋimuš Fosen áššis, ferte álgoálbmot rievttis dávjá geahčat riikkaidgaskalas  gáldui.     Professor Martin Scheinin áigu čilget čiekŋalabbot mearkkašumiid  riikkaidgaskalas álgoálbmotrivttiid.

Čáhppesvuovdde ja Selbu áššiid maŋŋá lea Alimusriekti meannudan gaskal 20 ja 30 sámi áššiid. Vuosttašamanueansa Ánde Somby addá midjiide su oaidnu dálá riektegeavaheame sáme oaidnu mielde.  

Sámediggi– maid mun bessen galledit ovttas Alimusrievtti direktevran rahpamis diibmá čavčča – mii doaibmagođii 1989, ja mii lea álbmot válljejuvvon orgána sáme álbmogii.

Ulbmil lea earet eará nannet sámiid politihkalaš sajádaga ja ovddidit sin beroštumi Norggas.

Alimusriekti deattuhii čakčat 2020 ahte Sámediggi sáhttá doaibmat  nugo oasálašveahki buhtadusáššiin, juoidá mii čilgii Sámedikki prosessuealla áddejumi.

Eará gažaldat lea Sámedikki doaibma riektegáldu oasálaš.

Dan áigu alimusriekteduopmár Ingvald Falch dárkilabbot geahčat.

Okta eará dehálaš ásaheapmi váldit vuhtii ja sihkkarastit áddejumi sámi gažaldagaid ja beroštumiid, lea ásahus nugo otne lea Sis- ja Nuorta Finnmárkku diggegoddi. Duopmostuolus lea earenoamáš geatnegasvuohta sihkkarastit  buorre gelbbolašvuođa  sámi riektediliid birra ja sis lea lagasvuohta  dan riekteávdnasii mii Alimusrievttis ja eará duopmostuoluin ii leat.

Dat lea guovddážis ahte dat earánomoš máhtu  boahtá maiddái ávkin viidáseappot instánssain. Dát lea dehálaš ahte Sis- ja nuorta Finnmárkku diggegoddi duomuin sámi riektegažaldagain  ferte rahčat oažžut earáide sin earánomoš máhttu- nu guhká das lea mearkkašupmi dan áššiid – čielga ja pedagogii vuogi mielde.

Ja nugo sundi  Finn-Arne Selfors deattuhii go mun ja Alimusriekti direaktaura galliime duopmostuolu diibmá čavčča: Jos Sis- ja Nuorta Finnmárkku diggegotti duomut sámerievtti gažaldagat guoddaluvvojit  de lea dehálaš  lágamánniriekti- siskkabeale guoddaleami rámma – meannudit earánoasit buot sámi gažaldagaid ja oainnuid vuosttašinstánsa earenomášmáhtun lea váldán vuhtii. Nie sáhttá lágamánniriekti eastalit ahte gažaldagat eai lahpo jos ášši manná Alimusriektái.

Lean lihkus go Finn-Arne Selfors aigu čielggadallat mo riekti berre meannudit sámi áššiid.

Jos vel Sis- ja Nuorta Finnmárkku diggegottis lea earenoamáš geatnegasvuohta, ferten deattuhit mearkkašumi ahte duopmostulot olles riikkas ja buot  dásiin meannudit sámeáššiid seammá bealátkeahtesvuođain, vuđolaččat ja alla gealbbuin nugo dábálaččat. Dát eaktuda ahte mii jotkkolaččat hukset ja ođasmahttit min gelbbolašvuođa dan oktavuođas.   

Doaivvun  seminára buktá ođđa oahpu.  Okta beaivi ođđa máhtun sámi dimenšuvnna ektui ja ođđa oaidninvugiid – muhto dieđusge eai buot vástádusat  

Sáhttá heivet siteret multidáiddára Nils-Aslak Valkeapää, gii su čoahkkin Beaivváš, mu áhčči gos son deattuha mearkkašumi imaštallamis

Go mun ledjen mánná- Da jeg var barn

Mun imaštin- undres jeg

Manne mus eai leat suoját- hvorfor jeg ikke hadde vinger

Nugo eará lottiin- som andre fugler

Ja go in leat šat mánná - og om jeg ikke lenger er barn

Imašta dat mu liikká- forundrer det meg likevel.

Ja ovdal go heaittán ferten deattuhit mearkkašumi ahte duopmostuolut  ovttasbarget sihke sámi ossodagain ja dutkan institušuvnnain. Otná seminára lea dattetge boađus  dákkár ovttasbarggus  PluriCourts, duopmostuollohálddahusa sámi foruma bokte ja Alimusriekti.

Ollu giitu buohkaide geat lea bures bargan ovttas- oaččut johtui otná seminára.

Buorre seminára!