Orohagas oasi ráfáiduhttit boazoguohtumii - buhtadus

Duopmárat: Stabel, Stang Lund, Bruzelius, Mitsem, Lund

Ášši gusto mearrádusa fámolašvuhtii go orohagas oasi ráfáiduhttá boazoguohtumii ja buhtadusa gáibádussii. Riidu gaskal sápmelaččaid vuoigatvuođa guohtumii duovdagiin ja eanadoalu gieddeeatnamiid dárbui beassat leat ráfis bohccuin mat lobiheamit bohtet ja vahágahttet.

Stonglandshalvøya Sáččás, mii lea Mátta-Sáččá orohaga oassi, lea leamaš ráfáiduhtton boazoguohtumii gitta 1910 rájes. Láhkavuođđu lei álgoálggus 1897 lassesámeláhka (tilleggslappeloven), ja mearrádus doalahuvvui 1933 ja 1978 boazodoallolága bokte. 1981 dagai Eanadoallodepartemeanta ođđa mearrádusa guovllu ráfáiduhttima hárrái. Mearrádus dárbbašuvvui addin dihtii sierralohpevejolašvuođa, maid 1978 láhka ii šat njuolgga diktán, ja lei duohtavuođas ovddit mearrádusa joatkka. Ráfáiduhttin lea das maŋŋil máŋgii árvvoštallojuvvon.

2001 ođđajagemánus ovddidedje orohat ja doalliguovttos Karin Påve ja Nils Påve čuoččáldaga stáhta vuostá čuoččuhusain ahte ráfáiduhttinmearrádus lei fámoheapme, ja ahte stáhta lei buhtadusgeatnegas. Diggegoddi áššehuhtii stáhta. Lágamánneriekti fámohuhtii mearrádusa go das ii oba lean ge áigeráddjen, muhto ii mieđihan buhtadussii.

Alimusriekti gávnnahii ahte ráfáiduhttima mearrádus lei fámolaš.

Ráfáiduhttin lei eanadoalu vuhtii váldima dihtii. Dát lei lobálaš deasta boazodoallolága § 11 nuppi lađđasa nuppi čuoggá mielde. Iige lean boastuvuohta árvvoštandoaimmaheamis mii dagai dan hirbmat eahpegovttolažžan. Duogáš lei bistevaš riidu gaskal boazodoalliid ja eanadoalliid go bohccot dávjá bohtet gilvagittiide ja vahágahttet. Guovlu lea vuosttažettiin mávssolaš liigeguohtun goavvedálvviid, go sierralohpi jámma lea addojuvvon ohcama mielde. Mearrádus ii leat vuostá EMK 1. lassibeavdegirjji 1. artihkkala opmodaga suodjaleami hárrái. Boazodoalloláhka ii gáibidit ahte mearrádus galgá leat áigeráddjejuvvon, muhto hárálaš áššemeannudeami dábálaš prinsihpaid čuovvu ahte mearrádus ii doalahuvvo go dasa ii leat šat dárbu. Eiseválddit leat maŋimuš jagiid ášši dadjat juo ášši oktilaččat árvvoštallan, ja máŋggalágan doaimmat leat geahččaluvvon. Konkrehta vihkkedallan ahte makkár váikkuhangaskaoamit dat livčče heivvolepmosat geahpedit riiddu, galget duopmostuolut leat doaladahkásat daid ođatiskat.

Ovdandoallamat ahte ráfáiduhttima doalahit livččii vuostá Vuođđolága § 110 a ja ILO- konvenšuvnna nr. 169 eamiálbmogiid ja čeardaálbmogiid birra, iige juoksun. Ráfáiduhttinmearrádus ii luvven buhtadusa ráđastallangáržžidemiide Vuođđolága § 105 analogiija mielde.