Gažaldat dohkkehit doalloovttadaga sirdit boazodoallolága mielde
08.11.2006, HR-2006-01885-A, (ášši nr. 2006/744), siviila ášši, guoddaleapmi
Boazodoallolága § 4
John Samuel Utsi (advokáhta Trond P. Biti) vuostá stáhta, Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta (Ráđđehusadvokáhta, advokáhta Atle J. Skaldebø-Rød) bokte
Rt-2006-1382
Duopmárat: Utgård, Sverdrup, Endresen, Matningsdal, Schei
Ášši gažaldat lei ahte Eanadoallodepartemeantta dahkan mearrádus mii lei mearrádusa nuppástuhttima birra ahte galgá go dohkkehit sirdit doalloovttadaga boazodoallolága § 4 mielde, lei fámoheapme.
Samuel Per Utsi lei 2003 cuoŋománus sirdán doalloovttadaga vuoigatvuođa vilbeallái John Samuel Utsii. Go John Samuel Utsi ii lean nu lagas fuolki ahte sáhtii badjelasas váldit ovttadaga guovllustivrra miehtama haga, de ozai son dohkkeheami § 4 mielde. Ohcamis lei celkojuvvon ahte ii lean ođđa doalloovttadagas sáhka. Guovllustivra dohkkehii dán.
Boazodoallostivra nuppástuhtii mearrádusa iešheanalaččat hálddašanlága § 35 nuppi lađđasa, vrd. vuosttas lađđasa mielde. Váidda eanadoallodepartementii nuppástuhttima hárrái ii juoksun. Nuppástuhttima vuođđu lei ahte departemeanta vuođđudii dasa ahte "ii leat leamaš doallu" dahje nuppiid sániiguin ahte Samuel Per Utsis ii lean doallu njukčamánu 3. b. 2003. Jus Samuel Per Utsis ii lean šat doallu, lei danne go son lei loahpahan doaimma go njuovai maŋimuš bohccuidis 1999-2000, iige lean dan maŋŋil šat sádden jahkásaš boazodoallodieđáhusaid.
Alimusrevttis leat duomus muhtin oppalaš mearkkašumit doalloovttadagaid vuoigatvuođa birra. Earret eará čujuhuvvo ahte vuoigatvuođas lea vahátbuhtadusrievttálaš suodjalus, ja ahte dat velá addá vuoigatvuođa lagaš bearrašii geavahit ja sirdit vrd. boazodoallolága § 4. Ii leat oktage sierra regel doalloovttadaga vuoigatvuođa manaheami birra dan geažil go lea loahpahan doalu dahje go váilot jahkásaš boazodoallodieđáhusat. Lea gal regel vuoigatvuođas doaimmahit fámohasain guokte jagi, muhto dát regel lea kasuistialaš iige cealkke maidege mo čuohcá go lea váilevaš loahpaheapmi muhtin áigebotta maŋŋil. Lágas de eai leat regelat manaheami birra dáid vuođuin. Stáhta gustohii, ja lei lágamánnerievttis ožžon dása miehtama, ahte datte lei vuođđu manaheapmái go regelat biddjojedje oktavuhtii, nuppiid sániiguin vuogádatoaidninvuohki. Alimusriekti celkkii ahte láhkavuođu gáibádus sáhtii rievddadit. Dát ášši guoská dehálaš ealáhusberoštusaide ja lea kulturguoddi ealáhusas. Ii lean olus duhtadeaddji fertet ohcat doarjaga váttis olámuttu vuogádatárvvoštallamiin. Erenoamážit guoskkašii dát dákkár suorggis mii lea Eurohpalaš olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnna 1. Lassibeavdegirjji 1. artihkkala vuollásaš, mii gusto eaiggáduššanvuoigatvuhtii. Dát artihkal gáibida ahte láhka galgá deavdit kvalitehtagáibádusaid, ja leat jurjusta, olámuttus ja sáhttit bidjat vuođu árvvoštallat iežas riektedili. Lágas Ii lean nappo vuođđu lágas dasa ahte váilevaš doaibma ja váilevaš dieđáhusat Samuel Per Utsi bealis lei sivvan go son lei massán doalloovttadaga vuoigatvuođa. Stáhta maiddái gustohii subsidiára oaidninvugiid, mat eai juoksun. Diggerievtti duopmu mi cealká nuppástuhttinmearrádusa fámoheapmin, nannejuvvui dán mielde.