Sámi boazonjuovvanvuogi birra gažaldat

Duopmárat: Bruzelius, Bårdsen, Øie, Utgård, Stang Lund

Ášši gustui gažaldahkii ahte lea go bohccuid njuovvan eará sajis go njuovahagas, almmá jámihemiin nu gohčoduvvon giehtademiin – sámi dáhpi – suodjaluvvon ILO-konvenšuvdna nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain 8. artihkkalis, nu ahte dán ii sáhttán ráŋggáštit elliidsuodjalanlága § 31 mielde vrd. § 9 vrd. ráŋggáštuslága § 1 nuppi lađđasiin.

A biehttalii dohkkehit sáhku mas son áššáiduhttui leat goddán bohccuid dan láhkai ahte dat váruhuvvojit gillát dárbbašmeahttumit, vrd. elliidsuodjaluslága § 31 vrd. § 9. Ášši doppiduvvui diggegoddái. Diggegoddi áššehuhtii A sierraoaiviliin. Áššáskuhttineiseváldi guoddalii ášši lágamánneriektái, mii dubmii A rihkkumin elliidsuodjaluslága § 31 vrd. § 9 5 000 ruvdnosaš sáhkkun. Duopmu guoddaluvvui Alimusriektái. A lei ovttaoaivilis dasa ahte su ášši ovttabealálaččat lei vuostá elliidsuodjaluslága § 9 vrd. § 31, nu go gažaldat Alimusriektái lei ahte livččii go 8.artihkal nr. 1 dahje nr. 2 dagahan ráŋggáštusmanaheami, vrd. ráŋggáštuslága § 1 nuppi lađđasiin.

Alimusriekti hilggui guoddaleami. Lei ovttamielalašvuohta ahte 8. artihkal nr. 1 dadjanvuogis mielde mudde gaskavuođa gaskal nationálastáhtaid lágaid ja regeliid ja muhtin eamiálbmoga dábiid ja virolašvuođa. Mearrádus ii atte dábiide ja virolašvuhtii ovdavuoigatvuođa, muhto dáid galgá konkrehta vihkkedallat guoskevaš lágaid vuostá.

Nuppi beales lei sierramielalašvuohta 8. artihkkala nr. 2 mearrádusa olámuttus, mii meroštallá ahte eamiálbmogiin ”galgá leat vuoigatvuohta seailluhit iežaset dábiid ja ásahusaid” mii ii leat vuostá vuođđovuoigatvuođaid mearriduvvon nationála riekteskihkain dahje riikkaidgaskasaččat dohkkehuvvon olmmošvuoigatvuođaiguin. Eanetlohku (Bruzelius, Utgård ja Øie) oaivvildedje ahte mearrádus ii oppalohkái mudde gaskavuođa gaskal eamiálbmogiid dábiid ja nationálastáhtaid lágaid, muhto ahte dat guoská gaskavuhtii gaskal nationálastáhtaid ja daid dábiide mat gustojit eamiálbmogiidda siskkáldasat. Dákkár dábiid galgá doahttalit nu guhkás go dat eai leat vuostá vuođđovuoigatvuođaid. Dát guoskevaš njuovvanvuohki iige lean eanetlogu oainnu mielde siskkáldas gaskavuohta mas nr. 2 geavahuvvui.

Konkrehta vihkkedallamis sámi dábi vuostá elliidsuodjaluslága § 9, čujuhii eanetlohku dasa ahte dát njuovvanvuohki lei geavatlaččat ja ekonomalaččat deattuhuvvon, ja ahte seamma dárbbuid sáhtii áimmahuššat geavahettiin niskebuikku maid dál lei lohpi láhkaásahusa bokte, ja dasa ahte elliidsuodjalusláhka § 9 čađaha EU-direktiivva norgga rievttis, vrd. EØS-lága § 2.

Unnitlogus (Bårdsen ja Stang Lund) lei eará lahkoneapmi ášši guovddáš rievttálaš gažaldagaide. Váldoulbmilin deattuhuvvui 8. artihkkala nr. 1, ahte sámi dábit ja sámi virolašvuohta galget leat áššáisoahppevaččat norgga rievttis, ja ahte daid galgá govttolaččat deattuhit –  sámeálbmoga dárbbuid vuostá stuorraservodaga dárbbuid konvenšunoskkáldas vihkkedallama vuođul. Sámi dábiid ja virolašvuođa áššáisoahppevašvuođa ja deattu regel gusto juohke almmolaš eiseváldái ja gusto beroškeahttá vuhtto go norgga riektedilis eahpesihkarvuohta. Unnitlogu oainnu mielde ii lean vuođđu bidjat sierra gáibádusaid dábiid čielggasvuhtii, go ihkinassii galggai čoahkis árvvoštallan, masa guoskevaš geavada kvalitehta gulai.

Unnitlohku gávnnahii ahte 8. artihkal nr. 2 sámi dábiid ja ásahusaid birra siskkildit árbevirolaš sámi vuogi heakkahuhttit nu gohčoduvvon niestebohccuid. Seammás deattuhuvvui ahte 8. artihkkala nr. 2 mielde galgá vihkkedallat daid beroštusaid ja árvvuid ektui mat áimmahuššojit norgga lágaid bokte, muhto ahte siskkáldas sámi dábiid ja ásahusaid deasta galgá sakkarat deattuhuvvot.

Dán áššis ii datte lean unnitlogu oainnu mielde áigeguovdil diktit elliidsuodjaluslága § 9 fuolakeahttá. Geavatlaš ja ekonomalaš dárbbuid sáhtii áimmahuššat niskebuikku geavahettiin, ahte giehtadit ii leat šat dál nu lávdan iige leat sámi kultuvrras guovddážis, ja ahte boazoealáhusas leat gidden eanet fuomášumi seamma beroštusaide go maid galgá áimmahuššat elliidsuodjaluslágaid bokte. Giehtadit lei eahpitkeahttá vuostá elliidsuodjaluslága § 9 ja rávvendirektiivva 93/119/EF – guovddáš ja dettolaš dajaldat daid árvvuide maid eurohpálaš elliidsuodjaluslágat galget áimmahuššat.

Loga olles mearrádusa (dárogillii)