Konsešuvdnamearrádus hukset bieggafámu Fosenis celkojuvvo fámoheapmin danne go huksen rihkku boazodoallossápmelaččaid rievtti doaimmahit iežaset kultuvrra
Alimusrievtti duopmu golggotmánu 11.b. 2021, HR-2021-1975-S (sak nr. 20-143891SIV-HRET, ášši nr. 20-143892-SIV-HRET ja ášši nr. 20-143893SIV-HRET)
I: Statnett SF (advokáhtta Pål-Martin Abell ja advokáhtta Johan Fredrik Remmen) Sør-Fosen sijte vuostá (advokáhtta Andreas Brønner ja advokáhtta Eirik Brønner), Nord-Fosen siidda vuostá (advokáhtta Knut Helge Hurum) ja Fosen Vind DA vuostá (advokáhtta Pål-Martin Abell ja advokáhtta Johan Fredrik Remmen)
II: Fosen Vind DA (advokáhtta Pål-Martin Abell ja advokáhtta Johan Fredrik Remmen) Sør-Fosen sijte vuostá (advokáhtta Andreas Brønner ja advokáhtta Eirik Brønner) ja Nord-Fosen siidda vuostá (advokáhtta Knut Helge Hurum)
III: Sør-Fosen sijte (advokáhtta Andreas Brønner ja advokáhtta Eirik Brønner) Fosen Vind DA vuostá (advokáhtta Pål-Martin Abell ja advokáhtta Johan Fredrik Remmen), stáhta vuostá Oljo- ja energiijadepartemeantta bokte (oasehasveahkki) (advokáhtta Anders Blakstvedt)
Duopmárat: Justitiarius Øie ja duopmárat Skoghøy, Falkanger, Noer, Bull, Kallerud, Bergsjø, Falch, Østensen Berglund, Thyness ja Steinsvik
Ášši guoskkai dasa ahte rihkku go Storheia ja Roan bieggafápmorusttegiid huksen boazodoallosápmelaččaid rievtti doaimmahit iežaset kultuvrra ON konvenšuvnna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra (SP) 27. artihkkala vuođul. Alimusriekti stuorragámmáris ovttajienalaččat gávnnahii ahte vuoigatvuođat leat rihkkojuvvon, ja ahte konsešuvdna- ja bággolonistanlohpi danne leat fámoheamit. Buhtadusmearrádusa meroštallan sisabahkkema geažil biehttaluvvo ovddiduvvomis dán geažil.
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhtta (NVE) mearridii 2010:s konsešuvdnalobi earret eará Roan ja Storheia bieggafápmorusttegiidda. Bieggafápmorusttegat leat Fosen orohagas, gos Sør-Fosen sijtes ja Nord-Fosen siiddas leat bohccot. Boazodoallit oaivvildedje huksema rihkkut sin vuoigatvuođaid doaimmahit iežaset kultuvrra, muhto sii eai ožžon láhkamieđisvuohta Oljo- ja energiijadepartmeantta váiddamearrádusas 2013:s. Dát ášši vuojihuvvui duopmostuoluide. Fosen Vind DA oaččui almmatge lobi huksegoahtit, ja bieggafápmorusttegat gárvanedje 2019:s ja 2020:s. Dat leat oassin ovtta dain stuorámus bieggafápmoprošeavttain Eurohpá nannámis.
Alimusriektái lei gažaldat erenoamážit rihkku go huksen boazodolliid vuoigatvuođaid SP 27. arihkkala vuođul. Mearrádus cealká ahte sus guhte gullá čearddalaš, oskkolaš dahje gielalaš minoritehtii, ii galgga biehttaluvvot riekti doaimmahit iežas kultuvrra ovttas eará olbmuiguin. Lea čielggas ahte boazodoallu lea muhtunlágan suodjaluvvon kulturdoaimmaheapmi. Danne go lágamánnerievttis lei buoret vuođđu iežas árvvoštallamiidda go Alimusrievttis, de válddii Alimusriekti vuolggasaji lágamánnerievtti árvvoštallama váikkuhusain boazodollui. Alimusriekti válddii danne vuolggasaji lágamánnerievtti konklušuvnnas ahte boazodoalu dálveguohtumat Storheias ja Roanis leat rievtti mielde duššan, ja ahte huksen danne áitá boazodoalu leahkima Fosenis jus buhtadeaddji doaibmabijut eai álggahuvvo.
Go lea čujuhuvvon erenoamážit ON olmmošvuoigatvuođalávdegotti cealkámušaide, de Alimusriekti lea bidjan vuođđun ahte Sp 27. artihkkala vuoigatvuođat leat rihkkojuvvon jus sisabahkken dagaha stuorra negatiivvalaš váikkuhusaid kulturdoaimmaheami vejolašvuhtii. Sisabahkkemis sáhttet iešalddis leat nu stuorra váikkuhusat ahte mearrádus lea rihkkojuvvon, muhto dan ferte maiddái geahččat oktilaččat eará doaibmabijuiguin, sihke ovddeš ja plánejuvvon. Doaibmabijuid oppalaš beaktu mearrida lea go rihkkun dáhpáhuvvan. Dábálaččat ii galggašii leat gorálašvuođaárvvoštallan áššiin gos minoritehtaid beroštumit buohtastahttojuvvojit eará servodatvuhtiiváldimiiguin. Almmatge ferte vihkkehallat mo 27. artihkkala vuoigatvuođat leat eará vuođđovuoigatvuođaid ektui. Alimusriekti celkkii ahte riekti birrasii lea vuoigatvuohta mas konkrehta dilálašvuođas sáhttá leat deaddu ahte ferte vihkehallat beroštumiid.
Lágamánnerievtti duođaštusárvvoštallama vuođul gávnnahii Alimusriekti ahte bieggafápmohuksemis lea stuorra negatiivvalaš váikkuhus boazodolliid vejolašvuhtii doaimmahit iežaset kultuvrra Fosenis. Dan vuođul anii Alimusriekti boazodolliid vuoigatvuođaid rihkkojuvvon jus eai álggahuvvo dohkálaš váidudeaddji doaibmabijut. Alimusriekti guorrasa Fosen Vind DA:i ahte «ruoná molsuma» vuhtiiváldin ja eanet ođasmuvvi energiijabuvttadeapmi lea dehálaš. Danne go ledje eará – ja boazodollui unnit čuohcci – huksenmolssaeavttut mat livčče sáhttán áimmahuššat dán vuhtiiváldima, de ii lean dás almmatge sáhka birasberoštusa ja boazodolliid kulturdoaimmaheami rievtti vuostálagaid šaddamis.
Lágamánnerievtti mearridii iežas mearrádusas mearkkašahtti buhtadusa bohccuid biebmamii dálvet gárddiin, ja oaivvildii ahte riekti kulturdoaimmaheapmái ii lean dán geažil rihkkojuvvon. Alimusrievtti oaivila mielde leat nu stuorra eahpesihkkarvuođat dákkár čovdosii ahte das dál ii leat mearkkašupmi go árvvoštallá lea go SP 27. artihkal rihkkojuvvon. Dasto Alimusriekti deattuhii ahte duopmostuolut aŋkke eai sáhte vuođđudit iežaset mearrádusaid dákkár doaibmabijuid ala oassin ekspropriáhta heivehangeatnegasvuođas.