Ruoŧa boazosápmelaččaid lohpi beassat guohtunduovdagiidda Norggas
Alimusrievtti duopmocealkin 30.06.2021 ovttas, HR-2021-1429-A, (ášši nr. 20-164328SIV-HRET)
Sárevuomi čearru (advokáhtta Knut Helge Hurum, advokáhtta Ann Johnsen –geahččaleapmái) vuostebealli Stáhta Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta bakte, Statskog SF (Ráđđehusadvokáhtta advokáhtta Henrik Vaaler – geahččaleapmi) (rievttálaš veahkki: advokáhtta Anders Blakstvedt)
Duopmárat: Webster, Falkanger, Noer, Bergh, Berglund
Boazosápmelaččat leat don doloža rájes johttán ealuideasetguin gaskal dálveguohtumiin Ruoŧas ja geasseguohtumiidda Norgga bealde, measta jur rittu rádjai. Dalle go ráját gaskal riikkaid gaskkas mearriduvvojedje jagi 1751, geahččaledje dalle nu gohčoduvvon Lappekodisilla bakte sihkkarastit ahte doaibmaminstara sáhtte bisuhit. Gitta 1880-jagiid rájes lea Norga ja Ruoŧa lihtodan máŋggaid konvenšuvnnaid, ja norgga bealde eat mearridan lágaid mat veahážiid mielde leat gáržžidan Ruoŧa sápmelaččaid guohtuneatnamiid Norgga bealde. 1972 konvenšuvnnain – man sisdoallu láhkanannejuvvui – de earret eará mearriduvvui ahte ruoŧa Sárevuopmi čearru ii šat ožžon johtit bohccuideasetguin guovtti guovlluin davábealde Álddesjávrri Romssámttas. Ortnega beali ákkastalle ahte gáržžes dálveguohtuneanamat Ruoŧa bealde mearkkašii ahte čearru ii dárbbašan guovllu. Lea riidovuloš man muddui čearru duođaid lea ávkkástallat guovllu maŋŋil soađi.
Go váilo guohtumat Finnmárkkus mearridedje eiseválddit 1950-logu ahte moanat boazodoallobearraša galge sirdit ealáhusdoaimmaset Sis-Romsii. Dát guoskkas earret eará bearrašii mii maŋŋelis galggai doaimmahit ealáhusaset Stállonjárgga (Hjerttind) orohagas. Dán orohagas lea goittot 1970-logu rájes leamašan dálveguohtuneanamat riidovuloš guovlluin.
Dan áiggi ovdal go 1972-konvenšuvdna loahpahuvvui jagi 2005, lei Norga ja Ruoŧŧa šiehtadišgoahtán ođđa konvenšuvnna . Go šiehtadallamat eai lihkostuvvan, de dat ordnet mii lei ásahuvvon 1972-konvenšuvnnain, Norgga bealde ovttabeallásaččat, dál gohčoduvvon rádjaboazoguohtunláhkan. Danin čearru jagi 2005 rájes ii leat beassan riidovuloš guovlluide.
Čearru gáibidii ahte Norgga eiseválddit galge mieđihit sidjiide lobi beassat guovlluide, ja gáibidedje buhtadusa go 1972 rájes lihccojuvvon beassamis guovlluide.
Alimusriekti celkkii ahte ášši ii guoskkan priváhtarievttálaš vuoigatvuođalaš guohtunvuoigatvuođa gáibádussii, muhto baicca almmolašrievttálaš gažaldat sáhttá vuostá mii lei regulereneiseváldi. Duohtavuođas riidu lea gaskal Ruoŧa ja Norgga boazosápmelaččaid, go sin geasse- ja dálveguohtumat duohtavuođas lihccot guhtet guoimmiset eret guohtunguovlluin. Olles čoahkkanan Alimusriekti maiddá celkkii ahte čearus eai lean rievttálaš beroštumit guoddalit Stáhtavuovddi dikki ovdii. Dat čuoččáldahttin hilgojuvvui.
Muđui Alimusriekti sierra máŋggaid juhkosiidda. Okta juogus mas ledje guokte duopmára gávnnahedje ahte láhka álgoálggus mearridii dievaslaččat reguleret rádjarasttildeaddji boazodoalu, ja ahte hálddašaneiseválddiin – earret lagabui čilgejuvvon diliin – ii lean lohpi das spiehkastit. Lága ovdabargguin dattetge čállo čujuhus ahte mearriduvvon regulerema sáhttá spiehkastit láhkamearrádusa bakte. Dát guoská maiddái dupmui mas stáhta lei áššeoasálaš, nu movt dán áššis. Go juo lei doarvái duođaštuvvon ahte čearus ledje guohtunvuoigatvuođat guovlluin dološáiggi rájes geavaheami vuođul, gávnnaheigga dát guokte duopmára ahte lei vejolaš cealkit duomu mii attii čearuide beassanlobi guovlluide. Buhtadus danin go čearus ii lean leamašan beassanlohpi dáid guovlluide 1972 rájes, ii mieđihuvvon.
Nubbe eará juogus mas ledje guokte duopmára guorrasedje dan čoahkkáigessui ahte stáhta ii sáhttán biehttalit čearu geavaheames dáid eatnamiid, muhto sis lei eará ágga. Dán guokte duopmára mielde de rádjaboazoguohtunlága ii sáhte dulkot nu ahte eiseválddit sáhtte biehttalit čearu beassamis guovlluide. Čearu guohtunvuoigatvuođat leat sajáiduhtton dološággi rájes geavaheami mielde, ja láhkaaddi oaivil ii leat leamašan áigumuš dan hilgut. Maŋŋil lihccuma mii lea dáhpáhuvvan jagi 1972 rájes, lea dát danin lobiheapmin ja mielddisbuktá ahte sáhttá oažžut buhtadusa. Buhtadusgáibádus boarásnuvvá suksessiivvalaččat juohke jagis go čearru lea lihccojuvvon beassamis guovlluide. Čearus lea danin riekti oažžut buhtadusa golmma maŋimus jagiid ovddas.
Unnitlohku, okta duopmár gávnnahii ahte áššečuoččáldahttin ii luvven láhkavuođu rievdadit rájiid boazoguohtunlága mielde. Dákkár rievdadeapmi mearkkašivččii dán duopmára mielde ahte oide čearu eará sámi boazosápmelaččaid ektui geat eai lea leamašan áššeoasálaččat. Dát eaktuda duomu mii riektefámolaččat mearrida ahte čearus leat dákkár guohtunriekti sin ektui geat vuostálastet geavaheami, dahje jus Norgga ja Ruoŧa boazosápmelaččat lihtodit dákkár geavaheami. Dát duopmár guorrasa dan guokte duopmáriidda geat oaivvildeigga ahte ii lean vuođđu dohkkehit buhtadusa.
Ášši bidjá čujuhusaid dasa movt rádjaboazoguohtunláhka galgá ipmirduvvot Ruoŧa sápmelaččaid vuoigatvuhtii doalahit geasseguohtunduovdagiid Norgga Bealde.