Kárášjoga álbmot ii leat oktasaš oamasteaddji gieldda eatnamiidda
Høyesteretts dom 31. mai 2024, HR-2024-982-S, (sak nr. 23-101553SIV-HRET og sak nr. 23-101689SIV-HRET), sivil sak, anke over Utmarksdomstolen for Finnmarks dom.
I. Finnmarkseiendommen/Finnmárkkuopmodat (FeFo)
(advokat Frode Andersen Innjord), Mahkaravju-Magerøy siida (partshjelper)
(advokat Brynjar Østgård) mot Kárášjoga Sámiid Searvi/Karasjok Sameforening, Kárášjoga Gielda/Karasjok kommune, Anárjogaleagi Biras/Anárjohkdalens velforening, Beskenjárgilisearvi/Beskenjárga Grendelag, Dalabogi Guovlu, Iešjohtsearvi, Váljohk biras,
privatpersoner som har tilsluttet seg søksmålet (advokat Caroline Lund og advokat Lasse Gommerud Våg) II. Reinbeitedistrikt 13, Reinbeitedistrikt 16 (advokat Erlend Andreas Methi), partene under "Guttormgruppen" (advokat Jan Fougner) mot Finnmarkseiendommen/Finnmárkkuopmodat (FeFo)
(advokat Frode Andersen Innjord), Mahkaravju-Magerøy siida (partshjelper) (advokat Brynjar Østgård)
Finnmárkkuopmodat (FeFo) válddii 2006;s Finnmárkkus badjelasas visot gitta eatnamiid, maidda stáhtas lei giddodatvuođđu (ovdal máinnašuvvon «stáhta matrikulerekeahtes eatnamat Finnmárkkus»). FeFo lea eanaeaiggátorgána buot Finnmárkku ássiide ja galgá hálddašit guovllustis ođasmahtti riggodagaid Finnmárkkulága njuolggadusaid mielde. Dáid guovlluide lea lagas addojuvvon sierranas vuoigatvuođat iešguđet gielddaid ja olles fylkka ássiide. Buohkat earát besset dihto riggodagaid omardit. FeFo lea geatnegas čuovvut Sámedikki njuolggadusaid meahcceguovlluid rievdan geavaheami dáfus.
Finnmárkkoláhka mearrida ahte Finnmárkokommišuvdna galgá kártet geavahan- ja oamastanvuoigatvuođaid daid eatnamiidda mat leat FeFo hálddus. Alimusrievtti ášši guoskkai Kárášjoga gieldda kártemii.
Guokte joavkku leat gáibidan oktasaš oamastanvuoigatvuođa Kárášjoga gieldda buot matrikulerekeahtes eatnamiidda, badjel 5 300 km2, (gieldda eatnamiin 98,3 proseantta). Okta joavku oaivvildii ahte oamastanvuoigatvuohta gulla oktasaččat gieldda álbmogii. Eará joavku oaivvildii ahte oamastanvuoigatvuohta gulai dán álbmoga sámi oassái.
FeFo oaidnu lei ahte báikeolbmuin ii lean oamastanvuoigatvuohta.
Sihke Finnmárkokommišuvdna ja Finnmárkku Meahcceduopmostuollu gávnnahedje - goappašagat diseanssas golmmas guoktása vuostá - ahte Kárášjoga gielddas lea olles álbmot kollektiivvalaš oamasteaddji, iige galgan FeFo šat danne dan hálddašit.
Sihke FeFo ja joavku mii oaivvildii ahte omastanvuoigatvuohta gulai Kárášjoga sámeálbmoga oassái, guoddalii Alimusriektái mii meannudii ášši stuorrakámmiris oktan ovttanuppelohkái duopmáriin. Bealit ledje ovttamielas ahte dálon ássiin, jus FeFo guoddaleapmi dohkkehuvvo, aŋkke lea geavahanvuoigatvuohta, háhkan iehčanas vuođuin, sin árbevirolaš meahccástanguovlluide, ja ahte boazodoalliin lea geavahanvuoigatvuohta, oamastan iehčanas vuođuin, sin árbevirolaš siiddastallaneatnamiida.
Eanetlohku, guđain alimusriekteduopmáriin, leat gávnnahan ahte Kárášjoga álbmot ii oktasaččat oamas gieldda eatnamiid.
Eanetlohku oaivvilda ahte stáhta šattai eaiggádin nággoguovllui maŋŋil go dat šattai oassin Norggas jagis 1751. Báikeolbmuin ledje bealisteaset geavahanvuoigatvuohta sin geavahan- ja meahccástanguovlluide. Dát oassekonklušuvdna vuođđuduvvo gonagasfámu dalá áiggi áddejumiide, njuolggadusaide mat dalle doibme, ja ealáhusa ovdáneapmái mii lei 1700-logus – sirdašupmin bivdi servodagas johtti boazodollui ja álgui nannosat dállodollui.
Dasto lei gažaldat ahte álge go olbmot 1700-logu maŋit oasis, dađis go eará vierut ciegge, háhkat oamastanvuoigatvuođa dološi rájes geavaheami vuođul.
Riektevuođđu ráhkada máŋggadafut árvvoštallama, mas lea guovddážis dat ahte leatgo báikkálaš olbmot guhkes áiggi ráđđen guovllu dego livčče eaiggádat.
Alimusrievtti eanetlohku vástida ii dán gažaldahkii. Erenoamážit deattuhuvvui ahte oktasaš hálddašeapmi miehtá riidoguovllu vuhtto váilon. Álbmoga geavaheapmi lea dáhpáhuvvan ovttaskas giliid ja boazosiiddaid vuođul, mat buori muddui leat geavahan guđege guovllu. Báikkálaš sámi boares vierut eai ákkastala dan ahte álbmot ovttas lea háhkan oktasaš eaiggáduššanvuoigatvuođa olles dan stuorra riidoguovllus.
ILO-konvenšuvdna nr. 169 álgoálbmogiid birra ii buvttihan eará bohtosii. Konvenšuvdna ii gusto Norgga láhkan ii ge dat gáibit Alimusrievtti oainnu mielde ahte earáin, earáin go sii geat leat ráđđen eaiggádin iešguđet guovlluin. Duopmu ii árvvoštala leat go gilisearvvit, siiddat dahje earát Kárášjogas olahan oamastanvuoigatvuođa uhcit guovlluide gielddas.
Uhcitlohku mas ledje vihtta duopmára, jienastii dan beales ahte olles Kárášjoga gieldda álbmogis lea oktasaš oamastanriekti riidoguovllus. Uhcitlohku oaivvildii ahte álbmot ovttasráđiid lea ráđđen guovllu nu ahte háhkama eavttut dološ rájes geavaheami bokte leat ollašuvvon. Uhcitlogus lei maiddái eará oaidnu ILO-konvenšuvnna sisdollui ja mearkkašupmái go eanetlogus.
Les avgjørelsen fra Høyesterett på norsk (PDF) (avgjørelsen vil bli oversatt til nord-samisk)
Riektesuorgi: Dávvirriekti, eamiálbmotriekti, Finnmárkkuláhka
Čoavddaoasit: 180-189, 198-200, 203-205
Duopmárat: Øie, Indreberg, Normann, Bull, Bergsjø, Ringnes, Arntzen, Falch, Bergh, Steinsvik ja Hellerslia
Alimusrievtti mearrádusa oktavuođas Kárášjoga áššis lea alimusriekti njálmmálaččat ovdanbuktán mearrádusa.