Vuđoleabbo čilgehusat
Juridihkalaš doahpagat vuđoleabbo čilgejuvvon.
Dološáigásaš geavahus [Alders tids bruk]
Dat guhte guhkit áiggi lea geavahan giddodaga, omd. eanabihtá, ja navdán ahte leamaš eaiggádin dahje geavahanvuoigatvuođalažžan, sáhttá dološáigásaš geavahusa njuolggadusaid vuođul šaddat eanaeaiggádin dahje háhkat alccesis iešguđetge lágan geavahanvuoigatvuođaid opmodahkii. Dihto eavttut fertejit leat devdojuvvon.
Dološáigásaš geavahusa njuolggadusat sulastahttet oamastus-njuolggadusaid, muhto eai leat seammá čavga eavttut. Dat guhte áigu eaiggádišgoahtit omd. eanabihtá, dahje háhkat dasa geavahanvuoigatvuođa dološáigásaš geavahusa njuolggadusaid vuođul, ferte:
- Leat geavahan eanabihtá unnimusat 50 jagi, dahje dávjá lagabui 100 jagi jotkkolaččat. Man guhkes áigi gáibiduvvo rievdá áššis áššái ja vuolgá das ahte man dávjá ja man viidát lea geavahan guovllu.
- Leat geavahan eanabihtá dihto áiggi. Dan sivas go gáibiduvvo guhkit áigge geavaheapmi go oamastusa olis, de ii gáibiduvvo ahte geavaheapmi leamaš seamma viiddis. Juksan dihtii eaiggáduššan-rievtti, de ferte dattege geavaheapmi leamaš dan mađi viiddis ahte fástida daid geavahanvugiide mat livččet lunddolačča eaiggádii. Jus geavaheapmi fátmmasta dušše muhtun ráje dáin geavahan-vugiin, de sáhttet dat leat vuođđun gáibidit geavahan-vuoigatvuođaid.
- Leat geavahuvvon dainna oskkuin ahte leamaš vuoigatvuohta geavahit eanabihtá.
Dološáigásaš geavahusa njuolggadusat eai leat láhkanannejuvvon seamma láhkai go oamastusnjuolggadusat. Dan dihtii dát njuolggadusat leat loažžásabbo go oamastusnjuolggadusat, ja daid sáhttá buorebut heivehit eaŋkiláššiide, ja daidda erenomáš duohta ja vuoigatvuođalaš dilálašvuođaide Finnmárkkus.
Buohkaidriekti [Allemannsrett]
Vuoigatvuohta olbmuide geavahit meahci. Ii leat ráddjejuvvon man ollu olbmuide dát vuoigatvuohta gullá.
Norgga rievtti mielde leamaš álbmogis dološ áiggi rájes dihto vuoigatvuođat meahccái beroškeahttá gii lea eananeaiggát, vuosttažettiin vuoigatvuođat vádjolit ja orodit meahcis, muhto maiddái murjet dahje eará šattuid čoaggit. Dattege ii gusto buohkaidriekti lubmemii Finnmárkkus.
Buohkaidrievttit gullet buohkaide. Jus buohtastahttá eará vuoigatvuođaiguin, de lea buohkaidrievttis ráddjejuvvon riektesuodjalus. Dán áigge leat ollu buohkaidrivttiin muddejuvvon olgunastinlágas.
Almennet [Allmenning]
Meahcceguovllut gos lagaš giliid báikegoddeolbmuin leat iešguđetge lágan geavahanvuoigatvuođat. Norggas leat dán áigge guovtte lágan almennegat; stáhtaalmennegat ja gilialmennegat.
Stáhtaalmennegiin lea stáhta guhte lea eanaeaiggát Statskog SF:a bokte, muhto almennegiid dállodoaluin leat geavahanvuoigatvuođat (guohtumii, geassesajiide ja murremii), ja maiddái earáin leat geavahanvuoigatvuođat (bivdui ja guolásteapmái). Geavahan-vuoigatvuođaid hálddašit meahccestivrrat maid gielddat nammadit. Oamastanráđástallan gullá Statskog SF:ii, muhto das leat liikká oalle nana ráddjejumit geavahanvuoigatvuođalaččaid ektui. Earret eará ii leat dábálaččat lohpi vuovdit almenneteatnamiid.
Gilialmennegiid eatnamiid eaiggádit unnimusat bealli dain dállodoaluin main dološ áiggi rájes leamaš geavahanvuoigatvuođat almennegis. Maiddái geavahanvuoigatvuođat gullet dáidda dállodoaluide. Gilialmennegiid vuoigatvuođaid hálddaša stivra maid almennetvuoigatvuođalaččat válljejit gaskaneaset.
Dárkilat njuolggadusat vuoigatvuođaide ávkkástallat resurssaid almennegiin Mátta-Norggas ja maiddái almennegiid hálddašeapmái, leat gávdnamis meahccelágas, stádaalmennetlágas ja gilialmennetlágas.
Lea maiddái divaštallon ahte sáhttá go Finnmárkku eatnamiid rehkenastit muhtun lágan almennegin, ja dán gažaldaga lea ee. Sverre Tønnesen gieđahallan nákkosgirjjistis vuoigatvuođaid birra Finnmárkku eatnamiidda 1972:s, gos son ovdanbuktá doahpaga “Finnmárkoalmennet”. Sámeriektelávdegotti Riektejoavku gohčoda raporttas NAČ 1993:34 eatnamiid Finnmárkkus, mat eai leat vuvdon, sierralágan almennegin.
Finnmárkolága ovdabargguin lea celkojuvvon ahte Finnmárkoopmodat ja dat vuogádat maid láhka mearrida meahcceresurssaid hálddašeapmái Finnmárkkus “sulastahttá nannosit gilialmennega” (Od. prp. nr. 3 for 2002-2003, s. 103-104).
Almennetriekti [Allmenningsrett]
Vuoigatvuođaid oktasašnamahus mat gustojit almennegis.
Dat mii mearrida makkár guovllut leat almennegat, geain doppe leat vuoigatvuođat, makkár geavahanvuoigatvuođat sis leat ja vuoigatvuođaid dárkilat sisdoallu, lea dat geavaheapmi mii leamaš dan guovllus dološ áiggi rájes. Almennetrievtti sisdoallu ii leat bissovaš, muhto sáhttá ovdánit ja rievdat áiggi ja dili mielde. Dan dihtii lea váttis čilget almennetrievtti obbalaččat, go sáhttá leat sáhka iešguđetge lágan vuoigatvuođain iešguđetge guovlluin, ja vuoigatvuođat sáhttet maid gullat sierralágan vuoigatvuođalašjoavkkuide.
Árbevirolaččat sáhttá čilget almennetrievtti dainna lágiin ahte dállodoaluin dihto geográfalaš guovllus (giligottis) leat geavahanvuoigatvuođat ee. guohtumii, murremii ja geassesadjedollui. Dállodoaluin dáid guovlluin leat dábálaččat maiddái bivdo- ja guolástanvuoigatvuođat, muhto dát geavahanvuoigatvuođat gullet dán áigge stuorát osiide álbmogis.
Muhtun eará erenomášvuohta almennetrievttis lea ahte ovdalis áigge eai lean eaŋkilolbmot eai ge giliolbmot searválagaid geat rehkenastojedje almennegiid eaiggádin. 1600-logus bohciidii dakkár oaidnu ahte lei Gonagas guhte eaiggádii almennet-eatnamiid, muhto giliolbmuin ledje oktasaš geavahan-vuoigatvuođat. 1600-logu loahpas vuvdojedje “Gonagasa” almennegat priváhta olbmuide daiguin eavttuiguin ahte dat geavahanvuoigatvuođat mat ledje giliolbmuin dološ áiggiid rájes galge respekterejuvvot. Dat almennegat mat dalle vuvdojedje, rehkenastojit dán áigge gilialmennegin, ja dat almennegat mat bisso Gonagasa (stáhta) hálddus rehkenastojit fas stáhta almennegin.
Geavahanvuoigatvuohta [Bruksrett]
Ráddjejuvvon geavahanvuoigatvuohta, ovdamearkka dihtii geavahit giddodaga, vaikko vel ii eaiggádušaše dan.
Das guhte leat geavahanvuoigatvuođat eanabihttái maid gii nu eará eaiggáda, leat vuoigatvuođat geavahit eanabihtá dihto ulbmiliidda dahje dihto láhkai. Geavahanvuoigatvuohta lea ráddjejuvvon dakko bokte ahte muhtun eará eaiggáda eanabihtá, ja dan ferte ávkkástallat - seammá láhkai go eaiggáduššanrievtti ge - lágaid dábálaš rámmaid siskkobealde.
Ferte dattege earuhit gaskkal eksklusiiva geavahanvuoigatvuođa ja dan geavahanvuoigatvuođa mii juhkko eananeaiggádiin ja/dahje eará vuoigatvuođalaččaiguin. Eksklusiiva geavahanvuoigatvuohta mielddisbuktá áidnavuoigatvuođa dihto geavaheapmái, omd. áidnavuoigatvuohta guolástit muhtun jávrris. Áidnavuoigatvuohta sáhttá gullat eaŋkilolbmui dahje jovkui. Jus guolástanvuoigatvuohta ii leat eksklusiiva vuoigatvuohta, de sáhttá maiddái eananeaiggát ja earát geain leat guolástanvuoigatvuođat, guolástit jávrris.
Lea maid dárbu earuhit dábálaš (ollislaš) ja erenomáš (belohahkii) geavahanvuoigatvuođaid. Dábálaš geavahanvuoigatvuođat addet dávjá háldejeaddjái vuoigatvuođaid ávkkástallat opmodaga seammá dásis go eaiggát, ja dávjá lea dasa vuođđun šiehtadus, omd. lihttoláigo- dahje eanaláigošiehtadus. Erenomáš geavahan-vuoigatvuođat gustojit dihto geavaheapmái, nu go omd. guohtumii, murremii dahje lubmemii, ja dain lea dábálaččat iehčanas riektevuođđu oamastusa dahje dološáigásaš geavahusa vuođul.
Giligoddi [Bygdelag]
Giligoddi-namahusas leat ruohttasat dološ norgga lágain 1200-logus ja vel árabus. Doaba sáhttá govvidit sihke daid geat orrot gilis, ja geanin dakko bokte leat vuoigatvuođat lagaš meahcceguovlluin, ja daid guovlluin maidda vuoigatvuođat gustojit. Giligoddi ii leat seammá go gilisearvi maid gili olbmot leat ásahan.
Giligoddiriekti [Bygdelagsrett]
Vuoigatvuohta mii gullá buohkaide geat orrot gilis, beroškeahttá ležžet go miellahtut vai eai omd. gilisearvvis.
Eaiggáduššanriekti [Eiendomsrett]
Eaiggáda riekti ávkkástallat iežas opmodaga, omd. meahcceareálaid.
Meahcceareála eaiggát sáhttá hálddašit areálas sihke duohtadilis dahje juridihkalaččat. Duohtadili hálddašeapmi addá vuoigatvuođaid geavahit areála, omd. guohtumii dahje bivdui ja guolásteapmái, ja sáhttá maiddái eastadit earáid geavaheames opmodaga. Juridihkalaš hálddašeapmi addá ee. vuoigatvuođaid vuovdit areála earáide, ja láigohit olles dahje osiid guovllu resursaávkkástallamis guhkit dahje oanehat áigái.
Eanaeaiggátriekti ii leat ráddjemeahttun. Jus earáin leat geavahan-vuoigatvuođat opmodahkii, omd. guohtunvuoigatvuođat, de ferte eaiggát doahttalit dan, ii ge heađuštit geavaheaddji ávkkástallamis geavahanvuoigatvuođa. Jus opmodat vuvdo earáide, de bissot geavahanvuoigatvuođat mat leat leamaš opmodagas.
Eanaeaiggátrievtti stivrejit maiddái iešguđetge láhkanannejuvvon rámmat. Ovdamearkka dihtii ferte maiddái eanaeaiggát čuovvut láhkamuddejuvvon bivdo- ja guolástanáiggiid. Jus eanaeaiggát háliida hukset maidige mas lea dihto sturrodat, de ferte ohcat lobi plána- ja huksehuseiseválddiin ja vejolaččat eará relevánta eiseválddiin.
Sajáiduvvan riektedilli [Festnede rettsforhold]
Sajáiduvvan riektedili sáhttá čilget dan láhkai ahte jus duohta dilli bistá doarvái guhká, ja eanáš oassi álbmogis dan guovllus dohkkeha dili, de sáhttá dilli sajáiduvvat gustovaš riektedillin.
Lea dáhpáhuvvan ahte Alimusriekti muhtumin lea atnán “sajáiduvvan riektedili” dahje “sajáiduvvan geavaheami” molssaevttolaš riektevuođđun dološáigásaš geavaheapmái, ja eavttut leat buorremuddui dat seammá.
Sajáiduvvan riektedilli lea dattege vuosttažettiin geavahuvvon riektevuođđun dilálašvuođain mas Alimusriekti ii leat deattuhan dušše duohta geavaheami, muhto maiddái lágaid, láhkaásahusaid ja hálddahuslaš geavahusa. Dan dihtii lea Alimusriekti erenomážit dain áššiin main stáhta guhkitáiggi ráđđejupmi ja rievttálaš disposišuvnnat leat mielddisbuktán ahte navdojuvvon álgoálgosaš riektedilli lea rievdan, čujuhan sajáiduvvan riektedillái. Jus leamaš gažaldat ahte leat go priváhtaolbmot dahje priváhtaolmmošjoavkkut háhkan alcceset vuoigatvuođaid, de leat dábálaččat čujuhan dološáigásaš geavaheapmái.
Ovdamearkan dasa ahte Alimusriekti lea atnán sajáiduvvan riektedili riektevuođđun, lei dalle go stáhta eaiggáduššanriekti stáhtaalmennegiidda mearriduvvui 1963:s, dan nu gohčoduvvon Vinstra-duomus.
Oamastus [Hevd]
Dat guhte lea geavahan muhtun guovllu badjel 20 jagi jotkkolaččat, dan oskkus ahte eaiggáduššá dan, sáhttá oamastusa njuolggadusaid bokte šaddat guovllu eaiggádin. Dat guhte lea geavahan muhtun guovllu unnimusat 20 dahje 50 jagi, dan oskkus ahte sus leat geavahanvuoigatvuođat dan guovllus, sáhttá čuoččuhit geavahanvuoigatvuođa. Oamastusáigi lea 20 jagi jus geavahusa sáhttá oaidnit bissovaš rusttegiid bokte. Muđui lea oamastusáigi 50 jagi.
Eaiggáduššanriekti muhtun guvlui gáibida oamaste bokte ahte:
- Guovlu lea geavahuvvon unnimusat 20 jagi jotkkolaččat.
- Geavaheapmi ferte fástidit eaiggáda dábálaš geavaheami. Jus guovllus leat buorit guohtun-, meahcce-, ja fuođđoresursat, de ferte dáid leat dihto muddui ávkkástallan. Jus dákkár guovllus leamaš eallit guohtumis, de guohtun iešalddis ii sáhte atnot vuođđun gáibidit eaiggáduššanrievtti oamastusa bokte, muhto dat sáhttá leat vuođđun gáibidit guohtunvuoigatvuođa oamastusa bokte.
- Geavaheaddji ferte leat várrogasvuođain geavahan guovllu dan oskkus ahte sus leamaš vuoigatvuohta dan geavahit. Geavaheaddji ii sáhte leat diehtán, dahje berren diehtit ahte muhtun eará, omd. kránnjá dahje stáhta, eaiggáduššá guovllu.
Háhkan dihtii geavahanvuoigatvuođaid guvlui oamastusa bokte gáibida ahte:
- Guovlu lea geavahuvvon unnimusat 20 jagi dahje 50 jagi jotkkolaččat. Gáibiduvvo go 20 jagi dahje 50 jagi geavaheapmi, lea das gitta ahte lea go geavaheapmi leamaš oinnolaš birrasii.
- Geavaheapmi fástida geavahanvuoigatvuođalačča dábálaš geavaheami, omd. guolástit seammá viidát go okta geas lea guolástanvuoigatvuohta.
- Geavaheaddji lea várrogasvuođain geavahan guovllu dan oskkus ahte sus leamaš vuoigatvuohta dan geavahit.
Oamastusnjuolggadusat leat otne nannejuvvon oamastuslágas.
Oktagaslaš vuoigatvuođat [Individuelle rettigheter]
Oktagaslaš olbmo, bearašgotti dahje bearraša vuoigatvuođat.
Oktagaslaš vuoigatvuohta gullá dan olbmui geas lea vuoigatvuohta, ja dan vuoigatvuođa sáhttá dábálaččat ollislaččat ávkkástallat, muhto dan ferte dahkat lága rámmaid siskkobealde. Ovdamearkka dihtii ferte maiddái dat geas lea oktagaslaš eaiggáduššanriekti doahttalit plána- ja huksehuslága jus son háliida hukset eambbo visttiid opmodahkii.
Oktasaš vuoigatvuođat [Kollektive rettigheter]
Vuoigatvuođat mat gullet jovkui, omd. boazodoallosiidii dahje muhtun gili dahje báikki álbmogii. Stuorát joavkkuin sáhttet maid leat oktasaš vuoigatvuođat, omd. gieldda dahje fylkka ássiin.
Oktasaš vuoigatvuohta sáhttá maiddái leat dat nu gohčoduvvon “joavkovuoigatvuohta”. Dákkár vuoigatvuođa dovdomearka lea ahte dat gullá iešalddis dan jovkui, ja ahte eaŋkilolbmot dušše sáhttet ávkkástallat vuoigatvuođa nu guhká go leat oassin dan joavkkus masa vuoigatvuođat gullet. Báikegotti vuoigatvuođa sáhttet beare dat olbmot ávkkástallat geat orrot báikegottis dahje giliin mat gullet báikegoddái. Dat geat fárrejit eret doppe masset iežaset oasi rievttis, ja dat geat fárrejit dohko fas ožžot oasi rievttis dan beaivvi rájes go fárrejit dohko.
Go vuoigatvuođas lea erenoamáš vuođđu, de lea vuoigat-vuođalaččaid hálddus mearridit mo sii organiserejit iežaset. Ovdamearkka dihtii gullá dan oktasaš eaiggáduššanrievtti hálden, maid Alimusriekti 2001:s celkkii lea ásahuvvon Čáhputvuovddis Romssas, guovllu dálolaččaide. Eará oktavuođain sáhttá oktasaš vuoigatvuođaid hálddašeapmi leat čavgasat muddejuvvon lágaid bokte. Ovdamearkka diehtii leat Almennetlágain čavgasat rámmat sihke dasa mii guoská stivrenorgánaid válljemii ja almennetrievtti háldemii.
Riekteáddejupmi [Rettsoppfatning]
Gustovaš rievtti áddejupmi. Báikkálaš riekteáddejupmi lea dat riekteáddejupmi mii guovllu álbmoga mielas lea riekta ja vuoiggalaš guovllu dili ektui, ja man álbmot dan dihtii riektan dohkkeha dan.
Ovdamearkan riekteáddejupmái sáhttá leat ahte lagašvuohta resurssaide addá ovdarievtti dáid resurssaide. Ovdamearkka dihtii ahte dain, geat orrot lahka ovtta jávrri, leat ovdavuoigatvuođat guolástit jávrris. Lea dehálaš earuhit riekteáddejumi dan
mearkkašumis ahte mii lea gustovaš riekti ja mii berrešii leat gustovaš riekti.
Dološvierru [Sedvane]
Geavaheapmi dahje vierru maid omd. báikegoddeálbmot dahje ealáhusbargit čuvvot dan dihtii go dovdet dan geatnegasvuohtan dahje riektan.
Dovdomearkan sámi dološvieruide lea ahte dat lea oassin sámi kultuvrras dahje servodateallimis. Báikkálaš dološvieru vuolggasadjin fas lea báikkálašbiras, ovdamearkka dihtii báikegoddeservodat.
Vieruiduvvan riekti [Sedvanerett]
Láhkačálakeahtes riektenjuolggadusat mat ásahuvvojit dakko bokte ahte dološ vierut čuvvojuvvojit nu guhká ahte dat áiggi mielde ipmirduvvojit rievttálaččat geatnegahttin.
Goas dološvierru rievdá vieruiduvvan riektin lea gitta das ahte man boaris dološvierru lea, man jearggalaččat dat lea čuvvojuvvon ja ahte lea go dat ipmirduvvon riektenjuolggadussan.
Báikkálaš vieruiduvvan riekti lea vieruiduvvan riekti mii lea bohciidan dihto guovllus, omd. muhtun gilážis.
Báikkálaš vieruiduvvan riekti sáhttá leat vuođđun dasa ahte ásahuvvojit guohtunvuoigatvuođat dahje eará geavahan-vuoigatvuođat earáid opmodagain, seammá láhkai go oamastusa ja dološáigásaš geavahusa njuolggadusat. Jus báikkálaš vieruiduvvan riekti galgá sáhttit atnot vuođđun vuoigatvuođaide, de gáibiduvvo bistevaš geavaheapmi guhkit áigge badjel, ja geavaheami áddejupmin ferte leamaš dat ahte dat lea čuvvon báikkálaš riektenjuolggadusaid.
Dien dáfus báikkálaš vieruiduvvan riekti sáhttá muittuhit dološáigásaš geavahusa, muhto lea eambbo obbalaš riektenjuolggadusa láhkai mii gusto muhtun geográfalaš guovllus beroškeahttá eanaeaiggátdilálašvuođain. Vuoigatvuođat main lea vuođđu dološáigásaš geavahusas leat dábálaččat čatnon olbmuide dahje joavkkuide geain leamaš riektevuođđudeaddji geavaheapmi mii lea čatnon ovtta dihto dahje máŋga dihto opmodagaide. Dát erohus mearkkaša ahte olbmot geain alddiset eai leat njuolgga oktavuođat dan jovkui dahje daidda olbmuide geat dalá áigge ásahedje vuoigatvuođaid, sáhttet gáibidit vuoigatvuođaid main lea vieruiduvvanrievttálaš vuođđu.
Iehčanas riektevuođđu [Selvstendig rettsgrunnlag]
Vuoigatvuohta mas lea iehčanas vuođđu gusto buohtalagaid lágain ii ge leat čadnon lágaide. Vuoigatvuohta bissu vaikko vel lágat mat muddejit dan rievdaduvvojit dahje fámohuhttojuvvojit.
Ovdamearkka dihtii lea boazodoallovuoigatvuođas iehčanas riektevuođđu dološáigásaš geavahusa ja boazodoallolága vuođul dain guovlluin gos doloža rájes leamaš boazodoallu. Eará ovdamearka vuoigatvuođaide main lea iehčanas riektevuođđu dološáigásaš geavahusa vuođul leat almennetrievttit Mátta-Norggas. Dain guovlluin gos Finnmárkokomišuvdna dán rádjai lea geargan čielggadeames vuoigatvuođaid, lea komišuvdna konkluderen ahte dain vuoigatvuođain, mat leat muddejuvvon Finnmárkolágas §§ 22 ja 23 ee. guohtumii, murremii, lubmemii, bivdui ja guolásteapmái, lea iehčanas riektevuođđu.
Vuoigatvuođat main lea iehčanas riektevuođđu buohtalaga lágain sáhttet leat seammaláganat go dat vuoigatvuođat mat leat nannejuvvon lága bokte. Dat sáhttet maiddái leat viidát go dat vuoigatvuođat mat leat lágas nannejuvvon. Dákkár vuoigatvuođat gohčoduvvojit dávjá sierrariektin dahje erenomáš vuoigatvuohtan.
Sierrariekti [Særlig rett]
Sierrariekti lea vuoigatvuohta mii sisdoalu ja viidodaga dáfus lea viidát go dat vuoigatvuođat mat gustojit dihto guovllus, omd. almennegis.
Guovlluin gos álbmogis leat dihto dábálaš vuoigatvuođat main lea iehčanas riektevuođđu, omd. dološ – ja maŋŋá láhkanannejuvvon – vieruiduvvan rievtti dahje dološáigásaš geavaheami vuođul, sáhttet leat ásahuvvon vuoigatvuođat mat sisdoalu dáfus leat viidát go dat dábálaš vuoigatvuođat.
Dákkár sierrarivttiin sáhttá leat láhkavuođđu omd. oamastusas dahje dološáigásaš geavaheamis, seammá láhkai go daid dábálaš vuoigatvuođain dan guovllus. Almennegiin Mátta-Norggas gohčoduvvojit dávjá dákkár sierrarievttit “priváhta sierrarievttit”. Finnmárkolága § 21, nuppi lađđasis, boahtá ovdan ahte maiddái Finnmárkkus sáhttet leat dákkár vuoigatvuođat.
Jus galgá leat ásahuvvon sierrariekti muhtun guvlui gos álbmogis jo leat vuoigatvuođat dihto geavaheapmái, de ferte vuoigatvuođalaččain leamaš dakkár geavaheapmi mii sisdoalu ja viidodaga dáfus čielgasit spiehkasta das mii muđui livččii sáhttit dáhpáhuvvat daid dábálaš vuoigatvuođaid bokte. Jus lea ásahuvvon sierrariekti, de dasa ii guoskka dan guovllu vuoigatvuođahálddašeami dábálaš vuogádat.
Danin eai leat báikkálaš meahccestivrrat ja almennetstivrrat mat hálddašit Mátta-Norgga almennegiid sierrarivttiid, muhto dat leat vuoigatvuođalaččat ieža geat hálddašit daid lága rámmaid siskkobealde. Seammá láhkai gártá báikkálaš sierrarivttiin Finnmárkkus, mat leat viidábut go dat vuoigatvuođat mat leat muddejuvvon Finnmárkolágas. Dat mearkkaša ahte daid sierrarivttiid ii hálddaš Finnmárkoopmodat, muhto vuoigatvuođalaččat ieža.
Daid oktavuođain gos báikkálaš vuoigatvuođat Finnmárkkus eai spiehkas Finnmárkolága rámmain, de leat vuoigatvuođat – dassážii go Finnmárkoláhka rievdaduvvo, jus rievdaduvvo – Finnmárko-opmodaga hálddašeamis, nu go boahtá ovdan Finnmárkolága 3. kapihttalis.
Suovatgeavahus [Tålt bruk]
Suovatgeavahus mearkkaša ahte eananeaiggát suovvá dahje dohkkeha ahte opmodat geavahuvvo, vaikko vel geavaheaddjis ii leat vuoigatvuohta geavahit opmodaga. Mihtilmas suovatgeavahus-ovdamearka lea ahte eananeaiggát suovvá kránnjá murret dahje guolástit eanaeaiggáda iežas opmodagas.
Suovatgeavahusa dovdomearka, mii ollásit spiehkasta geavahusas mas vuoigatvuohta lea vuođđun, lea ahte geavahanlohpi sáhttá loahpahuvvot goas beare. Geavahanlohpi sáhttá leat addon juogo jávoheamet, dahje čálalaččat dahje njálmmálaččat. Dábálaččat suovatgeavahus ii sáhte atnot vuođđun ásahit vuoigatvuođaid.
Geavaheapmi mii álgoálggus lei suovatgeavahus sáhttá dattege rievdat vuoigatvuohtan, omd. jus geavaheapmi lea viidábut go dat lohpi mii gustui, dahje jus lea geavahuvvon nu guhká ahte dat sáhttá leat “sajáiduvvan riektin” (Rt. 1983 s. 569, 583 siiddus).