Diedo julevsámegiellaj

Dánna gávna diedojt ednamjuohkoriektá birra ja gåktu dievnastusájt adnet.

Diedo julevsámegiellaj

Dánna dån gut la julevsámegielak gávna ájnas diedojt ietjat giellaj; sihke ednamjuohkoriektá birra ja gåktu galggá mijá dievnastusájt adnet.
Luodjomláhkáj ep la jårggålam divna diedojt julevsámegiellaj. Danen de sválldasa ma vuollelin gávna lájtti duv dárogieldiedojda. Doajvvop huoman dá jårggåluvvam diedo dunji li ávkken. Duodden de bádtjip mijájn guládallat jus dujna li makkirak gatjálvisá. 

Goassa li ednamjuohkoriektá ássje

Mannamin ja boahtte ássje

Dánna besa åhtsåt mannamin ja boahtte diggeássjijt ja riektatjåhkanimijt. Maŋemus guovte vahko li ássje almmusa. Stráffaássjijn ij la ássjálattja namma bigos ja sahteássjijn ælla namá bihkusin duola dagu mánáj- ja berajássjijn. 

Goassa li ednamjuohkoriektá ássje (diedo dárogiellaj)

 

Ednamjuohkoriektá birra

Mijá birra ja mijá dievnastusáj birra

Ednamjuohkoriektá l duobmoståvllå mij giehtadallá ássijt stuoves åbmudagáj hárráj. Gájkajn gejn la åbmudahka jali adnemriektá ma li tjanádum åbmudagájda máhtti ednamajuohkoriektáj ássjev tsieggit. 

Ednamjuohkoriektán dåhkki mierredit åbmudagáj rájájt jali duodastit iehpetjielgas adnemriektájt. Juska l dal semasvuohta dåhkki ássjev tsieggit ednamjuohkoriektáj. Muhttijn e ássjeoassálasste guorrasa mij la riekta, madi ietjá bále ássjeoassálasste miededi ássje l iehpetjielgas ja dárbahi tjielgadimev.  

Ednamjuohkoriektá luluj aj rievddat åbmudagáv ja rievtesvuodajt ma li gássjelis ávkástallat. Jus luluj rievddat åbmudagáv de gájbbeduvvá ruhtagålo ja vuosstebiele li unnep gå mij luluj sjaddat ávkken åbmudagájda ja adnemriektájda. Buojkulvissan la hábbmit ådå åbmudagáv jali ásadit rahtesiebrev mij luluj buoredit háldadimev priváhta rahtes mij aktisattjat aneduvvá. 

Ednamjuohkoriektá giehtadallá merustallamijt («skjønn») edna lágaj milta, duola dagu servitutlága milta (láhka mij guosská rievtesvuodajda ma li juokkirik åbmudagájda tjanádum), Ráddnágárddeláhka (grannegjerdelova), guohtomláhka (beitelova) rahteláhka (veglova) ja ællosujttoláhka. Gå ednamjuohkoriektá giehtadallá merustallamijt («skjønn») lágaj milta, de la sáhka buohttimássje birra gånnå riektá mierret buohttimav jus luluj ásadit, rievddat jali gádodit rievtesvuodajt. Lágaj milta le mierreduvvam makkir aktijvuodan dåhkki merustallamav gájbbedit. Buojkulvissan la vejulasj buohttimav gájbbedit jus soames åbmudahka hæhttu oasstet allasis riektáoasev priváhtalasj rahtáj. 

Ednamjuohkoriektá ássjegiehtadallama li hiebadam dan láhkáj váj advokáhtas ij la dárbbo. Iesj dal huoman mierreda jus dárbaha ja sidá juridihkalasj viehkev. 

Lågå ienep ednamjuohkoriektá birra ja iesjgeŋgalasj ássjetjerdaj birra. (Diedo dárogiellaj) 

Åvddål gå ássjev tsieggi

Gåktu ednamjuohkoriektáj gárvedit? 

Oassálasstij ietjasa duogen le ássjev tjuovggit nav buorre gå máhttelis. Gå ássjev tjuovggi de galga tjielggit ietjat vuojnojt ássje birra ja manen navti usjudalá. Ednamjuohkoriektá ij dábálattjat iesj guoradalá ássjijt, ja dajnas de hæhttu iesj ássjetjállagijt jali ietjá duodastusájt rádjat ma duv mielas luluj ássjev tjuovggit. 

Lågå ienep gåktu ássjáj gárvedit ja sválldasijt ietjá guoskavasj ja ávkálasj tjállagij birra. (Diedo dárogiellaj). 

Ássjev tsieggit

Gåktu galggá ássjev ednamjuohkoriektáj tsieggit? 

Jus ájgo ednamjuohkoriektá åvddåj ássjev tsieggit de viertti dievddet ássjeskåvev. Skåven galga diededit mij la ássje ja gudi li duv dádjadusá milta ássjeoassálasste. Dåhkki aj ednamjuohkoriektájn guládallat jus dárbaha viehkev ja bagádusáv gåktu ássjev tsieggit. 

Gå ednamjuohkoriektá l ássjegájbbádusáv oadtjum ja gå la máksám, de esski rájaduvvá diehto da nuppe oassálasstijda. 

Lågå ienep ássjeskåve birra ja gåktu ássjev tsieggit. (Diedo dárogiellaj)

Gåktu ednamjuohkoriektáássje tjadáduvvá 

Gåktu åvddån ednamjuohkoriektáássje ja mij dahpaduvvá ássje bále?  

Gå soames la ássjev tsieggim, de ednamjuohkoriektá guoradallá vuostak jus gájka formálalasj gájbbádusá li dievdeduvvam. Jus ælla, de biejaduvvá ájggemierre goasátjij besa vigijt rievddat. 

Jus gájka formálalasj gájbbádusá li dievdeduvvam, de oadtju sån gut la ássjev tsieggim duodastusáv, ja duodden gájbbeduvvá álggomákso. Gå dat la mávseduvvam, de da nuppe oassálasste diededuvvi, ja ednamjuohkoriektá de gåhttju gájkajt rádjat guoskavasj diedojt ja tjállagijt. 

Gåktu de ássje dassten giehtadaláduvvá la iesjgeŋga ássje duogen. Jus ássje ij la vuojga masjval, buojkulvissan jus ássje guosská åbmudahka rájájda jali rievtesvuodajda, de márjju oassálasste diggeássjáj gåhtjoduvvat dalága. Diggeássje maŋŋáj de ássje duobmo baktu mierreduvvá. Jus li gis masjvalabbo ássje, de vuostak riektátjåhkanibmáj gåhtjoduvvá tjielgadittjat man birra ássje duodas le ja gudi li oassálasste. Dán tjåhkanimen de mierreduvvá gåktu ássje galggá åvddånit. 

Riektátjåhkanibme álu tjadáduvvá hiebalgis tjåhkanibmelanján ássje saje lahkusin, juogu de rádevieson jali ietjá almulasj huodnahin jali de mijá huodnahin jus ij la ilá guhkken ierit. Riektátjåhkanibme jådeduvvá ednamjuohkoduobmáris, ja vuostasj tjåhkanime aktijvuodan álu tjadáduvvá aj gæhttjammåhkke.

Ednamjuohkoriektá mierret ássje duodastusáj milta ja aj diedoj milta ma li riektátjåhkanimen åvddånbuvteduvvam. Muhttijn ednamjuohkoriektá oajvvat mærrádussaj, gånnå aj oassálasste ájggemiere milta bessi åvddånbuktet ietjasa vuojnojt oajvvadusáj gáktuj.  

Jus ássje galggá rievtesvuodajt mierredit, de dábálattjat fáladuvvá riektásåbadallama. Riektásåbadallama le sierra máhttelisvuohta sahte ássjegiehtadallama sadjáj. Ednamjuohkoduobmár jali teknihkalasj guoradalle li såbadallen ja viehket oassálasstijt tjoavddusijt gávnnat ja sjiehtadit. Jus oassálasste e guorrasa, de ássje manná sahte giehtadallamijda ietjá duobmárijn. 

Lågå ienep gåktu ednamjuohkoriektáássje tjadáduvva. (Diedo dárogiellaj)   

 

Oassálassteportálla

Digitálalasj ræjddo gånnå diedojt gávna ássje birra. 

Gå galga sæbrrat ednajuohkoriektáj de bierri Oassálassteportállaj tjáledit. Dánna de gávna divna diedojt majt dárbaha ássje birra, tjoahken li divna ássjetjállaga, ja duodden besa portála baktu duobmoståvllåj tjállagijt rádjat. Oassálasste gudi li Oassálassteportállaj tjáleduvvam dakkavide besi låhkåt tjállagijt ma da nuppe Oassálasste lij sáddim, duodden aj gåhtjomijt riektátjåhkanimijda ja mærrádusájt duobmoståvlås. 

Lågå ienep Oassálassteportálla birra ja tjáleda ietjat portállaj. (Diedo dárogiellaj)