Čielggadit rájiid ja riektedilálašvuođaid
Eahpečielga rájit ja riektedilálašvuođat lea hui dábálaš čuolbma eanamolsunáššiin. Dávjá háliidit eaiggádat dušše gávnnahit gokko rádji opmodagaid gaskkas manná, dahje makkár opmodatdilálašvuođat gustojit konkrehtalaš guovllus.
Rádjemearrideapmi
Jus leat eahpečielga rájit opmodagaid gaskkas, de eanamolsunriekti sáhttá mearridit gokko rádji manná. Rádjegeassin sáhttá nai gustot rájiide ovdamearkka dihte go guoská geainnuid, bálgáid ja fanasgiddenráhkkanusaid geavaheapmái. Maŋŋel go lea mearriduvvon gokko rádji manná, de rádji merkejuvvo eanadahkii, kártii merkejuvvo ja čilgejuvvo koordináhtaiguin. Dát dahkko vai hehtte boahttevaš guovtteoaivilvuođa.
Riektečielggadeapmi
Eahpečielga opmodat- ja geavahanriektedilálašvuođaid sáhttá čielggadit riektečilgehusain. Ulbmil lea čielggadit opmodat- ja geavahanvuoigatvuođaid guovllus gos navdet leamaš ovttaseaiggáduššama dahje ovttasgeavaheami opmodagaid gaskkas. Ovdamearkka dihte sáhtát oažžut čielggaduvvot geas lea eanaopmodatriekti, bivdoriekti dahje guohtunriekti go navdojuvvo ahte eanet opmodagain searvevuođas lea riekti ávkkástallat ovtta guovllu.
Buot eanamolsunrievtti áššiin eanamolsunriekti álggos áigu nanudit opmodat- ja vuoigatvuođadilálašvuođaid. Dát guoská sihke rádjegeassin- ja riektečielggadanáššiide ja muđui nai eanamolsunáššiide. Earenoamášvuohta rádjegeassin- dahje riektečielggadanáššiiguin lea ahte ášši loahpahuvvo go opmodatrájit ja vuoigatvuođat leat čielggaduvvon ja nanuduvvon.
Rievdadit opmodagaid ja riektedilálašvuođaid
Muhtun oktavuođain ii leat doarvái čielggadit riektedilálašvuođaid go váttisvuođaid galgá čoavdit. Dalle sáhttá dárbu rievdadit opmodagaid, ja vuoigatvuođaid sadjái addit geavahannjuolggadusaid. Dát gohčoduvvojit riekterievdaduvvon áššin, ja dasa gullet iešguđet áššešlájat mat vulobealde čilgejuvvojit.
Ođđa hábmen opmodagas dahje álobistilis geavahanrievttis
Dávjá opmodagain leat eanet eananbihtát. Dain sáhttá maid eará dáfus leat ulmmehis hápmi. Jus eará hápmi opmodagain lea eambbo jierpmálaš, de sáhttá opmodagaid rievdadit go sii lonohallet areálaid. Dakkár ođđa hápmi areálalonohallama bokte sáhttá maid áigeguovdil opmodaga juohkimis ja lassieatnama vuovdimis.
Almmolaš huksendoaimmain, nugo earret eará geainnu ja ruovdemáđija, de sáhttá dárbbašlaš hábmet opmodagaid ođđasit vai dat oiddolaččat hábmejuvvojit ođđa doibmii. Eanamolsunriekti sáhttá dakkár áššiin seammás doallat árvvoštusa vuođul ja mearridit buhtadusaid vahágiid ovddas maid ovttaskas opmodagaide šaddet ođđa doaimma geažil.
Geavahanortnet (ovttasgeavaheami njuolggadusat)
Geavahanortnetnjuolggadusaid sáhttá addit doppe gos lea ovttaseaiggáduššan, dahje gos opmodatdilálašvuođat dagahit váttisin geavahit opmodagaid. Geahča eanamolsunlága § 3-8 lovdata.no. Dakkár geavahanortnegat eai rievdat iešalddis opmodat- ja vuoigatvuođadilálašvuođaid, muhto addet njuolggadusaid geavaheami doaimmaheapmái. Njuolggadusat geavahit oktasaš priváhta geainnu dahje vuovdebiilageainnu leat ovdamearkkat geavahanortnetáššiide.
Geavahanortnet sáhttá maiddái čoavdit váttisvuođaid gos lea dárbu ahte eanet eanaeaiggádat ovttasbarget guovllus oažžut huksema.
Searveopmodaga ceggen
Eanamolsunrievttis lea lohpi cegget ovttaseaiggáduššamiid. Geahča eanamolsunlága § 3-5 lovdata.no. Ođđa ovttaseaiggáduššama sáhttá dušše cegget jus dat buktá buoret čovdosa go dan maid geavahanortnet eanamolsunlága 3-8 mielde livččii dahkan.
Opmodagaid gaskasaš ovttaseaiggáduššama dahje ovttasgeavaheami heaittiheapmi
Gos eana ja rievttit leat máŋgga opmodaga eaiggáduššamis, sáhttá eanamolsunriekti heaittihit ovttaseaiggáduššama ja juohkit areálaid nu ahte juohke ovttaseaiggát okto eaiggáda areála mii vástida opmodaga ovttaseaiggáduššama oasi. Dávjá leat stuora meahcceguovllut dakkár searveopmodagat. Dán áššešlája bokte sáhttá juohke eaiggát oažžut ráđđejumi iežas areálaoassái, ja dainna vugiin oažžut ođđa vejolašvuođaid ávkkástallat guovllu.
Eanamolsunriekti sáhttá maiddái heaittihit ovttasgeavaheami eanet opmodagaid gaskkas. Oktasašgeavaheapmi leago eanet go ovtta opmodagas lea riekti ávkkástallat seamma areála. Go eanamolsunriekti heaittiha oktasašgeavaheami, de sáhttá juohke ovttaskas vuoigatvuođalaš oažžut iežas rievtti biddjot ráddjejuvvon guvlui.
Opmodaga juohkin
Eanamolsunriekti sáhttá juohkin eanandoalloopmodaga jus juohkinlohpi lea addon, ja opmodagat galget adnot eanandoalloulbmiliidda. Dát guoská ovdamearkka dihte go galgá juohkit šilljoguovllu, juohkit lassieatnama dahje heaittihit persovnnalaš ovttaseaiggáduššamiid.
Oktasaš doaimmat
Dávjá ii leat doarvái addit geavahannjuolggadusaid. Go lea dárbu maiddái dahkat investeremiid vai čoavdá váttisvuođa, de eananmolsunriekti sáhttá gohččut osolaččaid čađahit oktasaš doaimmaid ja dahkat oktasaš investeremiid. Geahča eanamolsunlága § 3-9 lovdata.no.
Go galgá čoavdit váttisvuođaid ovdamearkka dihte boahtimiin muhtun guvlui, de ferte lassin vuoigatvuođaid ordnemiin maiddái huksejuvvot geaidnu. Dávjá dákkár investeren lea maid ávkin máŋga opmodahkii.
Cegget joavkku/organisašuvnna ja mearridit njuolggadusaid
Oktasaščovdosiid organiseren dávjá gáibida organisatuvrralaš ráhkkanusa. Joavku/organisašuvdna mearrádusaiguin lea dalle dehálaš bistevaš ja ortnegis dilálašvuođaide. Eanamolsunriekti sáhttá vuođđudit rievdadit dálá joavkku/organisašuvnna ja mearridit njuolggadusaid ođđa jovkui/organisašuvdnii. Eanamolsunriekti sáhttá cegget jođihanfitnodaga doaimmaid oktavuođas mat mielddisbuktet stuora riskka. Dakkár dilálašvuođain sáhttá investerendárbu leat stuoris. Danin lea eaktodáhtolaš searvat jođihanfitnodahkii.
Geavahanrivttiid lonuheapmi
Bistevaš geavahanrievttit nugo guohtunrievttit ja ládjorievttit sáhttet dahkat váttisin geavahit opmodaga. Vuoigatvuođaid dattege sáhttá buhttet go eanamolsunriekti mihtida buhtadusa juogo areála, ruđa dahje eará vugiid mielde. Ovdamearkan dasa leat ruovdegeaidnoeiseválddit geat dáinna vugiin heaittihit geavahanrivttiid várálaš geaidnorasttildemiide.
Juohkit plánabuvttihuvvon árvvuid
Eanamolsunriekti sáhttá juohkit plánabuvttihuvvon netto árvolassáneami opmodagaid gaskkas geaidda muddenplána gullá. Jus eanamolsunriekti galgá juohkin plánabuvttihuvvon árvvuid, de plánaeiseválddit ovdagihtii fertejit muddenplánas addán plánamearrádusaid ja dahkan geográfalaš ráddjema. Geahča eanamolsunlága § 3-30 - 3-32.
Eanamolsunriekti čoahkkebáikkiin
Eanamolsunriekti gávpogis, čoahkkebáikkis dahje hyhttaguovllus sáhttá mielddisbuktit
- hábmet opmodaga dahje geavahanrievtti ođđasit
- mearridit geavahanortnegiid
- juohkit goluid oktasaš doaimmain
- juohkit huksenárvvuid
- cegget searveopmodaga
- mearridit rájiid
- čielggadit opmodat- ja geavahanrivttiid
Árvvoštus ja lotnolas áššit
Eanamolsunriekti sáhttá čađahit riekterievdadeaddji ášši ja seammás dahkat bággolotnunárvvoštusa dahje buhtadusárvvoštusa seamma opmodagaide. Dát šaddá dalle oassin eanamolsunáššis. Dát lea áigeguovdil almmolaš geaidno- ja ruovdegeaidnohuksemiin ja almmolaš ráđđenráddjemiin (ovdamearkka dihte luonddugáhtten).
Eanamolsunlága gaskaomiiguin váiduda eanamolsunriekti vahágiid ja hehttehusaid maid huksen- dahje suodjalandoaibma mielddisbuktá. Dasto dollojuvvo árvvoštus dábálaš bággolotnunrievttálaš njuolggadusaid vuođul. Duopmostuollu mearrida maid ekonomalaš vahátbuhtadusa dan oassái mii ollásit ii buhttejuvvo ášši eanamolsunoasis.
Árvvoštusa ulbmil lea ahte eanamolsunriekti nanuda bistevaš opmodaga árvvu dahje vuoigatvuođaid. Árvvoštusas dábálaččat galgá mearridit buhtadusaid, rievdadit dahje heaittihit geavahanvuoigatvuođaid dahje juohkit goluid ja geatnegasvuođaid. Árvvoštusas dábálaččat dollo riektečoahkkin ovdalgo eanamolsunriekti dahká mearrádusa. Árvvoštus sáhttá maiddái dollot sierra ássin ja oassin eanamolsunáššis.
Eanamolsunriekti doallá árvvoštusaid sierra áššin iešguđet lágaid mielde:
- Eanamolsunláhka addá láhkavuođu doallat bággolotnunárvvoštusa dahje buhtadusárvvoštusa sierra áššin go osolaččat leat šiehttan nu.
- Áideláhka addá láhkavuođu doallat áideárvvoštusa, ovdamearkka dihte go juohkit galgá goluid áidedivodemiin ja áideceggemiin.
- Luoddaláhka addá láhkavuođu doallat sierra áššin geaidnoárvvoštusa priváhta geainnuide, ovdamearkka dihte cegget luoddarievtti bákkuin.
- Servituhttaláhka addá láhkavuođu doallat servituhttaárvvoštusa sierra áššin, ovdamearkka dihte sirdit dahje heaittihit geavahanrivttiid.
- Boazodoalloláhka addá láhkavuođu doallat árvvoštusa sierra áššin doaimmaid oktavuođas maid boazodoalli dahje eanaeaiggát lea čađahan boazoguohtunguovllus, buhtadusárvvoštus dan oktavuođas go bohccot leat vahágahttán gilvojuvvon eatnamiid ja nu ain.
Geavahanortnet luddii
Geavahanortnet luddii lea stuora ja lassáneaddji áššešládja eanamolsunrivttiin. Advokáhtaide ja osolaččaide geat háliidit eanet dieđuid, geahča Bagadusa geavahanortnega birra luddii (PDF, norsk, 2022).
Doppe gávnnat nai eanet ovdamearka- njuolggadusaid. Bagadus addá bajilgova muhtun áigeguovdilis áššečuolmmain mat gullet dán šlájat geavahanortnegii ja skoválaš bajilgova eanamolsunrievtti áššejođus. Addo maiddái bajilgovva molssaevttolaš organisašuvdnavugiin ja eará duogášrivttiin.
Ollu luoddaservviin lea dárbu registreret searvvi Brønnøysundregistariidda. Vai sihkkarastibehtet ahte njuolggadusat devdet registrerengáibádusaid, geahččet bagadusas ovdamearka-njuolggadusaid ja dialoga Brønnøysundregistariiguin.
Ovdamearkanjuolggadusat ođđadárogiella (Word, 2021)
Ovdamearkanjuolggadusat girjedárogiella (Word, 2021)
Álkis njuolggadusat ođđadárogiella (PDF, 2021)
Álkis njuolggadusat girjegiella (PDF, 2021)
Riekterievdaduvvon áššit
Riekterievdaduvvon áššiin sáhttá eanamolsunriekti rievdadit ulmmeheames opmodatdilálašvuođaid ja cegget ođđa ovttasbargoortnegiid. Rievdadussii lea eaktun ahte golut ja hehttehusat eai šatta stuorábun go ávki muhtun opmodahkii dahje geavahanriektái.
Vuosttaš riektečoahkkimis dábálaččat čielggadit gáibádusa ja maid osolaččat oaivvildit gáibádusa birra. Eanamolsunriekti ferte árvvoštallat leat go riekterievdadaneavttut devdon. Jus eavttut leat devdon, de eanamolsunriekti galgá ráhkadit čoavddusevttohusa. Evttohus sáddejuvvo osolaččaide ja dábálaččat ságastallo ođđa riektečoahkkimis. Jus osolaččat eai soabat, de eanamolsunriekti mearrida čovdosa.
Maiddái riektenuppástuhtti áššiin sáhttá dárbu čielggadit gustovaš riektedilálašvuođaid. Proseassa šaddá dalle seamma go riektemearrideaddji áššiide. Rádjegeassin- ja riektečielggadanáššiid áššemeannudannjuolggadusat čuvvot eanamolsunáššiid njuolggadusaid nu guhkás go dat heivejit.