Rolla diggeáššis
Áššedovdi buktá dábálaččat čálalaš cealkámuša ja čilge dikkis. Áššedovdiin lea jávohisvuođageatnegasvuohta, eai ge sii vástidan eará gažaldagaide go dikkis.
Áššedovdi lea geatnegahtton boahtit váldošiehtadallamii, ja sáhttá čuovvul olles dikki. Son sáhttá maid gažadit oasehasaid, vihtaniid ja eará áššedovdiid.
Duopmárat ieža mearridit ahte áigot go čuovvut áššedovdiid cealkámuša.
Kvalitehtadárkkisteapmi
Riektemedisiinnalaš áššedovdiide ja áššedovdiide mánáidsuodjalusáššiin ja váhnenriidoáššiin, leat kommišuvnnat mat dárkkistit áššedovdiid cealkámušaid sisdoalu. Sáhtát lohkat eambbo komišuvnnaid birra Stáhta siviilariektehálddahusas.
Riektepsykiáhterat leat maiddái riektemedisiinnalaš áššedovdit. Sii leat psykologat dahje psykiáhterat geat galget cealkit leago áššáskuhtton olles mielat vai ii.
Buhtadus
Áššedovdis lea vuoigatvuohta oažžut buhtadusa barggustis ovddas, ja gáibádus oažžut buhtaduvvot mátkegoluid ja biebmobuhtadusa.
Siviila áššiin ferte lea son gii bivdá áššedovdi nammaduvvot, máksit áššedovdi. Dát ii guoskka jus almmolašvuohta gokčá goluid, ovdamearkka dihte mánáidsuodjalusáššiin ja váhnenriidduin.
Jus diggi mearrida nammadit áššedovdi, de ferte áššečuoččuheaddji máksit goluid. Jus bealálaččat bivdet áššedovdi, de lea sudnos ovddasvástádus goappatge beali ovddas, muhto sudnos lea solidáralaš ovddasvástádus dikki ektui.
Bealálaččat sáhttet gáibidit oažžut áššedovdi goluid buhtaduvvot áššegollun. Gii dat loahpalaččat ferte máksit goluid, mearrida riekti duomus/diggemearrádusas.