Dieđut diggeášši birra
Siiddus goas lea diggeášši, oaččut dieđuid buot diggeáššiin miehtá riikka. Dás oainnát gos ja goas áššit meannuduvvojit. Don sáhtát boahtit almmát ovddalgihtii dieđihit. Eanaš áššit leat rabas olbmuide. Dát lea dehálaš prinsihppa Norgga riektevuogádagas.
Beaivvádatlisttus gávnnat ollu dieđuid: Duopmostuolu, riektesála, dáhtoniid, duopmáriid ja advokáhtaid namaid ja oanehis čilgehusa áššis. Personsuodjalusa dihtii de it oainne muhtun dieđuid rabas digitála beaivvádatlisttus. Ovdamearkka dihtii ii sáhte gávdnat áššáskuhttoma nama ráŋggáštusáššiin. Jus boađát diggái, de beasat geahččat áššelisttu mas leat eanet dieđut go interneahtas.
Jus háliidat diehtit goas ja gos dihto ášši lea, de sáhtát maid váldit njuolga oktavuođa duopmostuoluin. Dát leat dieđut maid dus lea riekti oažžut.
Muhtun áššit eai leat rahpasat álbmogii.
Dat lea muhton spiehkastagat váldonjuolggadusas das ahte diggeáššit leat rahpasat álbmogii. Dat gusket:
• áššit mánnálága ja náittoslága vuođul (duopmostuolloláhka § 125)
• áššit main lea sáhka náittosguoimmi, ovttasássi ja earráneami opmodaga juohkimis (duopmostuolloláhka § 125)
• áššiid main lea sáhka dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi bággomearrádusaid ođđasit dárkkistit (riidoláhka § 36-7)
Siviila áššit mat gusket mánáide ja váhnemiidda, earránemiide, mánáidsuodjalussii ja psykiatriijai, galget meannuduvvot gitta uvssaid duohken.
Dasa lassin sáhttá olles diggečoahkkin dahje oassi čoahkkimis dollot gitta uvssaid duohken. Dalle ferte muhtun oasehasain dan gáibidan, ja diggi lea gávnnahan dan buoremusat. Dakkár ákkat sáhttet leat priváhtaeallima vuhtiiváldin, dieđut áššis dahje fitnodatčiegusvuođat. Jus áššáskuhtton lea vuollel 18 jagi, dahje sus lea anonyma vihtan dahje sus lea jávohisvuođageasku, de sáhttá leat ágga doallat uvssaid gitta.
Riektečoahkkimat mat gusket rájusgiddagassii leat dávjjibut gitta uvssaid duohken danne go lea várra luobahit duođaštusaid. Dás maid ii leat lohpi almmuhit dan mii daddjo dikkis.
Ráfi ja árvu diggelanjas
Lea duođalaš ja lossat leat mielde diggeáššis, ja sáhttá dagahit stuora váikkuhusaid sidjiide geaidda ášši guoská. Danne galgá leat ráfálaš ja dohkálaš rámma diggesálas. Go duopmárat ja advokáhtat leat gárvodan čáhppes káhpain, de dat maid speadjalastá dan seamma duođalašvuođa.
Diggegotti duopmár (dahje lágaduopmár lágamánnerievttis) lea bargun stivret ráđđádallamiid mearriduvvon njuolggadusaid mielde. Juohkehaččas lea geatnegasvuohta čuovvut dan maid duopmár lea mearridan.
Geahččin galggat:
• čuožžilit go duopmárat bohtet sisa ja mannet olggos
• elektrovnnalaš rusttegat galget leat jiena haga
• ale muosehuhte
• jus fertet mannat sisa ja olggos dikkis, de daga dan áinnas bottuin
Boađe buori áiggis ja áinnas čohkkán ovdal go duopmárat bohtet sálii. Dábálaččat lea lunšaboddu sullii tii. 12:00. Dasa lassin leat oanehis bottut duos dás.
Ii leat lohpi govvet, filbmet dahje bidjat jietnabáddemiid ráŋggáštusáššiin. Ii leat lohpi govvet dahje filbmet áššáskuhttoma go boahtá dahje vuolgá duopmostuolus.
Skuvllaluohkát
Vásihit mo diggeášši dáhpáhuvvá, sáhttá leat ávkkálaš ja mávssolaš. Skuvlaluohkát galledit sihke diggegottiid ja lágamánnerivttiid. Ášši sáhttá bistit moatti diimmus gitta máŋgga vahkkui. Lea dábálaš ahte skuvlaluohkát čuvvot ovtta beaivve áššiid.
Duopmostuolut fállet iešguđetlágán doaimmaid skuvlaluohkáide. Muhtumat čájehit filmma dahje barget quizain, fállet oahpisteami dahje rollaspealu lassin dasa ahte čuovvut diggeášši. Lea maid dábálaš ahte duopmár, áššemeannudeaddji dahje bealušteaddji sáhttá vástidit skuvlaluohká gažaldagaide bottuin dahje loahpabeaivve. Maŋŋil galledeami sáhttá duopmostuollu sáddet duomu áššis. Váldde oktavuođa du báikkálaš duopmostuoluin šiehtadan dihte dan dárkileappot.
Skuvllaluohkkái lea buoremus jos oahppit dihtet veháš riektevuogádaga birra ovdal go bohtet, ovdamearkka dihte fápmojuogu prinsihpaid birra, duopmostuoluid sorjjasmeahttunvuođa birra, golmma riekteinstánssaid birra ja aktevrraid rollaid birra diggeáššis.