Oppalaččat luohkkágallestallamiid birra norgga duopmostuoluin
Skuvlaluohkát bohte dávjá gallestallat duopmostuolu ja čuovvut diggeášši. Dalle dahká duopmostuollu dan maid sáhttá vai ohppiid mátki šaddá nu buorre go vejolaš. Váldet oktavuođa dainna duopmostuoluin maid áigubehtet gallestallat ja šiehtadehpet áiggi, heivvolaš dikki mii bistá ovtta beaivvi ja diggelanja gosa olles luohká čáhká. Go áigi lea šihtton, de oažžu oahpaheaddji dárbbašlaš dieđuid. Vai ráhkkaneapmi ja plánen galgá leat njuovžil. De berre diŋgot buori áiggis ja áinnas moadde mánu ovdal gallestallama.
Mo váldit oktavuođa?
Eanáš duopmostuoluin lea olmmoš geainna skuvllat váldet oktavuođa, muhto álkkimus lea sáddet e-poasta duopmostullui ja čilget din ulbmila gallestallamin. Muital gallis dii lehppet, ja makkár beaivvi heive buoremusat boahtit ja man guhkká dii áigubehttet gallestallat. Lea maid vejolaš riŋget duopmostuolu tefuvnnaguovddážii, ja sii veahkehit viidásat.
Lenke til kontaktinformasjon for alle domstoler
Oahpisteapmi dahje diggi?
Dat mii lea eanemus gelddolaš oahppide lea čuovvut soabmása mielduopmárdikkis diggerievttis dahje lagamánnerievttis, dahje jury-áššis lagamánnerievttis. Soames stuorra duopmostuoluin láhčet oahpisteami skuvllaluohkkáid várás.
Riketeášši mii heive skuvllaluohkkái
Oahpaheaddji berre váldit oktavuođa sulli guokte mánu ovdalgo bohtet guossái. Dalle sáhtte duopmostuollu álkkit gávdnat heivolaš ášši maid čuovvut. Lea dehálaš diehtit ahte riekteáššit sáhtet maŋiduvvot buozalmasvuođa geažil dahje eará siivaid geažil. Stuorát duopmostuoluin sáhtet ráhkadit rutiinnaid makkár ášši heive čuovvut, dahje sáhttá maid heivvolaš mearridit makkár ášši čuovvut easka ovdalaš go skuvlla luohkká boahtá gallestallat.
Man guhká bisttá ášši?
Dat ii leat álki diehtit ovddalgihtii man guhká ášši bistá, muhto dávjá navdo ášši bisttit, ovdamearkka dihti bealle beaivvi dahje olles beaivvi. Dávjá rahppu diggeášši tii. 0900. Lea dábálaš ahte skuvllaluohkat eai čuovu olles ášši, muhto mannet bottus. Jus dis lea dáhttu čuovvut olles ášši, de lea dehálaš dieđihit duopmostullui man guhkes áigi dis lea.
Rahkaneamit
Jus gallestallan galgá leat ávkkálaš, de lea buorre jus oahppit dihtet ovddalgihtii mo fápmojuohkin, duopmostuolid sorjjasmeahttinvuohta ja oasehasaid rollat leat riekteáššis. Lea maid ovdamonni jus dii dieđihehpet dan birra ovddalgihtii duopmostullui. Dás domstol.no gávnnat fákta ieđuid, quiz ja sátnestohkosiid maid oahppit sáhttet bargat, sihke ovdal ja maŋŋá gallestallama. Jus buori áiggis lea čielggas makkár ášši áigubehtet čuovvut, de sáhttibehttet oaččut sáddejuvvon anonymierejuvvon áššáskuhttiima nu ahte beasabehtet oaidnit man birra ášši lea. Šaddá maid álkkit čuovvut diggeášši go lea oaidnán áššáskuhttima ovddalgihtii.
Boahtit áiggil duopmostullui
Lea dehálaš ahte buohkat leat sajis áiggil. Ii leat sihkkar ahte beasat sisa jus boađat maŋŋá go diggi lea álgán. Geahččal áinnas fitnet šiehtadusa duopmostuoluin oaččundihte 20-30 minuvttasaš diehtojuohkima ovdal go diggi álgá. Soaitá duopmár sáhttá muitalit duopmostuolu birra ja mii dáhpáhuvva guoskevaš áššis. Dat addá maid ohppiide vejolašvuođa divvut gažaldaga. Go diggi álgá de ii diehtalaš vejolaš leat gažadit. Siivasgo duopmáriin lea duopmokoneferánsa maŋŋágo diggi loahpahuvvo, de sáhttá leat váttis oažžut dieđuid duopmáris maŋŋá ášši. Lea baicce vejolaš divvut gažaldagaid áktorii dahje bealušteaddjái maŋŋágo šiehtadallamat leat loahpahuvvon.
Láhtten diggelanjas
Eanáš diggeáššit leat álmmolačča. Lea dehálaš vuhtiiváldit oasáhasaid ja duopmostuolu. Danin feretjit buohkat čuovvut njuolggadusaid diggelanjas:
Buo mobiilatelfuvnnaid ferte jáddadit.
Dat ii leat lohppi buktit borramuša dahje juhkamuša diggelatnjii.
Go váldošiehtadallamt leat álgán, de ii leat vejolaš maŋŋeláhkai geahččalit gulahallat dahje eará doaimmaide mat sáhttet dagahit ráfehuhttima diggelanjas. Jus háliida guođđit lanja, de berre dat dábálaččat dahkot bottuin.
Go duopmár boahtá sisa ja manná olggos bottuid oktavuođas ja go diggi loahpahuvvo galget buohkat čuoččilit.
Diggelanjas lea duopmár hoavda. Jus son ovdamearkka dihti dadjá ahte ii leat lohppi geavahit gahpira diggelanjas, de ferte dan čuovvulit.
Maŋŋá reikteášši
Dis lea vejolašvuohta jearrat duopmostuolus oaččut duomu seddejuvvit anonyma hámis.