Duođaštus addá dutnje fápmudusa háldet bázu.
Oačču oppalašgova oamehas opmodgas ja velggiin
Jápminbázus leat árvvut, vealggit, vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat mat leat báhcán oamehasa maŋis. Go válddát bázu badjelassii, de válddát maid badjelassii velggiid.
Ovdalgo mearridat váldit badjelassii bázu, de berret gávnnahit makkár árvvut ja vealggit oamehasas ledje.
Jus lea eanet vealgi go árvvut, de it dárbbaš váldit bázu badjelassii. Jus it váldde badjelassii, de fertet dieđihit dan diggegoddái.
Opmodatfápmudus
Opmodatfápmudus sáhttá addit buoret oppalašgova jápminbázus. Don sáhtát geavahit opmodatfápmudusa oaččut opmodat ja vearru dieđuid Vearroetáhtas ja báŋkkuin. Sádde e-poasta diggegoddái mii meannuda jápminbázu čielggadan dihte ahte oaččut go opmodatfápmudusa. Don fertet muitalit nama, riegádandáhtona ja oamehasa jápmindáhtona. Mii dárbbašat maid du nama ja čujuhusa gosa galgat sáddet fápmudusa.
Prokláma
Jus eahpidat ahte lei go oamehasas eanet vealgi go árvvut, de sáhttát dáhttut diggegotti gii meannuda jápima álmmuhit prokláma.
Prokláma lea álmmuhus mii álmmuhuvvo Norsk Lysningsbladii ja báikkálaš dahje regionála aviissaide. Go prokláma álmmuhuvvo de fertejit velgoheaddjit dieđihit gáibádusa guđa váhku siste. Jus gáibádus ii leat dieđihuvvon áigemearrái, de ii gusto dat. Fuomáš ahte prokláma ii guoskka olgoriika velgoheddjiide, pántagáibádussii dahje vearru - ja divatgáibádusaide.
Jus háliidat ahte diggegoddi galgá álmmuhit prokláma, de fertet máksit divaga. Don sáhtát geavahit dán mála dáhtutu doggegotti álmmuhit prokláma.
Testameanta
Testameanta sáhttá sisttisdoallat oamehasa sávaldagaid hávdádeami ektui ja gii galgá árbet su. Jus don leat namahuvvon testameanttas mii lea vurkejuvvon diggegoddái, de dieđihat dutnje dan.
Jus oamehasas lei testameanta dahje náittoseaktu maid lea vurken ruovttus, advokáhta luhtte dahje báŋkovuorkái, de fertet originála testameanta buktit diggegoddái.
Vállje juohkovuogi
Go leat ožžon oppalašgova oamehasa vealggis ja opmodagas, de fertet mearridit man láhkai oapmi galgá juhkot. Juoguin oaivvildat mo jápminbáhcu čielggaduvvo ja juogaduvvo.
Soabatmeahttunvuohta juohkovuogis
Jus árbbolaččat eai soaba man láhkai árbbi juohkit, de sáhttá juohku dahkot diggegottis (almmolaš juohku). Diggegoddi nammada advokáhta (oapmehálddašeaddji) gii galgá hálddašit oami. Oapmehálddašeaddji oažžu fápmudusa háldet buot mii guoská bázu hálddašeapmái ja dan loahpaheapmái.
Almmolaš juohku eaktuda
- ahte okta árbbolaččain dáhtu dan (dat ii eaktut ahte buohkat galget leat ovtta oaivilis)
- doallevaš sihkarvuohta oapmemáksui, mii eret eará galgá gokčat mávssu oapmehálddašeaddjái.
- ahte vejolaš priváhta juohku ii leat loahpahuvvon
- ahte ii leat gollan eanet go golbma jagi das rájes go oamehas jámi (erenoamáš diliin sáhttá almmolaš juohku rahpot maŋŋá dan áigemeari)
Dieđit juohkovuogi diggegoddái
Deavdde dán siiddus skovi juohkovuogis maid leat válljen. Sádde skovi ovdal 60 beaivvi diggegoddái gos jápminášši meannuduvvo.
Skovis ferte leat originála dahje digitála vuolláičála. Háliidat go don dahje eará árbbolaččain vuolláičállit digitálalaččat?
Oaččo Juohkoduođaštusa diggegottis
Juohkoduođaštus addá oppalašgovva árbbolaččain, geat riektái lea dieđihuvvon, ja geat leat váldán badjelassii oamehasa velggiid. Juohkoduođaštus addá vuoigatvuođa beassat oamehasa báŋkokontui ja háldet eará opmodagaid/árvvuid. Dainna beasat maid máksit velggiid ja goluid, vuolláičállit dokumeanttaid ja dahkat eará bargguid jápminbázus.
Jus buot árbbolaččat leat váldán badjelassii vealgegeatnegasvuođa, sádde diggegoddi juohkoduođaštusa 1-2 váhku maŋŋá go leat ožžon skovi.
Jus dušše okta dahje dahje muhtton árbbolaččaiguin lea vuolláičállán skovi, sáhttá diggegoddi sáddet juohkoduođaštusa easka 60 beaivve maŋŋá jápmima. Árbbolaččat geat eai dáhto váldit badjelassii oamehasa velggiid, sáhttet miehtat dasa ahte diggegoddi sádde juohkoduođaštusa ovdal go lea mannan 60 beaivvi.
Juohkofápmudus
Árbbolaččat geat leat váldán badjelassii jápminbázu priváhta juhkui ja leat ožžon juohkoduođaštusa, sáhttet addit muhtton earái fápmudusa čađahit juogu. Dat olmmoš ferte leat deavdán 18 jagi.
Fápmudusa sáhttá geavahit ovdamearkka dihte váldit oktavuođa oamehasa báŋkkuin. Fápmudusa ii galgga sáddet diggegoddái.
Don gávnnat fápmudus skovi priváhta juhkui dán siiddus.
Kopiija juohkoduođaštusas
Jus don leat árbbolaš ja dárbbašat kopiija juohkoduođaštusas, de sáhtát sáddet e-poasta diggegoddái gii meannuda jápminášši. Don fertet čállit nama, riegádandáhtona ja dáhtona goas oamehas jámi. Mii dárbbašat maid du nama ja čujuhusa gosa sáddet duođaštusa.
Jus áiggut geavahit juohkoduođaštusa eará riikkas, de sáhtit notariáladuođaštit kopiija.
Juohkoduođaštus lea dárogillii. Jus dárbbašat dan jorgaluvvot, de fertet ieš váldit oktavuođa jorgaleaddjiin ja ieš máksit dan ovddas. Muhtton riikkat gáibidit maid notariáladuođašus jorgaleamis.
Jus dáhtot kopiija juohkoduođaštusas mii lea čállon ovdal jagi 1975, de váldde oktavuođa Arkivverket.
Jápmin duođaštus
Jus don leat árbbolaš ja dárbbašat jápmin duođaštusa, de sádde e-poasta diggegoddái gos jápminášši meannuduvvo. Don fertet čállit nama, riegádandáhton ja dáhtona goas oamehas jámi. Mii dárbbašat maid du nama ja čujuhusa gosa sáddet duođaštusa.
Jus áiggut geavahit jápmin duođaštusa eará rikkas, de sáhtát dáhtut dan eŋgelasgillii. Muitte dáhtut notariáladuođaštusa.
Juohku go oamehas orui olgoriikkas
Jápminbáhcu galgá meannuduvvot dan riikkas gos oamehasas lei su dábálaš orrunbáiki. Jus oamehas orui ovdamearka dihti Ruoŧas, Espánnjas dahje Thaieatnamis, galgá juohku meannuduvvot doppe.
Ášši sáhttá spiehkastagain meannuduvvot Norggas, váikko vel oamehas ii orron dáppe dalle go jámi.
Eavttut meannudit ášši Norggas lea eret eará ahte
- jápmin lea registrerejuvvon norgga álbmotregistaris. Loga eanet mo registreret jápmima olgoriikkas Skatteetaten siiduin .
- juohku ii leat gáibiduvvon orrunriikkas, dahje eiseválddit orrunriikkas leat dieđihan ahte sii eai dáhtu juohkit bázu doppe.
- diggegoddi oaivvilda meannudeapmi Norggas lea ulmmálaš. Orrunáigi olgoriikkas, gos oamehasas lei opmodat ja vealgi ja gos bearaš ja árbbolaččat orrot, lea mearkkašahtti árvvoštallamis
Jus árbbolaččat dáhtot bázu juhkot Norggas, de fertejit sáddet gáibádusa diggegoddái. Geahča skovi” gáibádus juogu čađahit Norggas”.
Guđe diggegoddi meannuda gáibádusa?
Jápmin ovdal ođđajagimánu 1.b. 2021 de mearrida oamehasa maŋimus álbmotregistrerejuvvon čujuhus mii diggegottiid meannuda gáibádusa. Gávnna diggegotti mii meannuda gáibádusa. Jápmimat maŋŋá ođđajagimánu 1.b. 2021 de lea Oslo diggegoddi mii meannuda ášši.
Juogu meannudeapmi Norggas
Jus diggegoddi mearrida ahte juohkomeannudeapmi galgá dáhkot Norggas, de fertejit árbbolaččat mearridit mo dáhtot čađahit oamehas juogu. Loga eanet daid iešguđetge lágan vugiid mo juogu čađahit.