Oppalašgovva árbeluohkáin
Jus olmmoš jápmá, ii ge leat čállán testameantta dahje testameanta ii leat doarvái dárkil, de mearrida árbeláhka mo árbbi juohkit. Dattege leat lágas mearriduvvon njuolggadusat árbbi birra maid galggat čuovvut jus leat náittosguoibmi, elošteaddji dahje mánná.
Mii juohkit árbbolaččaid golmma luohkkái: Vuosttaš, nubbi ja goalmmát árbeluohkkái.
Vuosttaš árbeluohkká
Vuosttaš árbeluohká leat fuolkkit, mat gullet vulosmanni linnjái, nugo mánát, mánáidmánát ja nu ain.
Jus oamehasas eai leat maŋisboahttit vulosmanni linjjás geat ledje eallimin go oamehas jámi, de manná árbi boahtte árbenluohkkái.
Nubbi árbeluohkká
Fuolkkit nuppi árbeluohkás árbejit dušše jus oamehasas eai báhcán mánát, mánáidmánáid dahje eará fuolkkit vulosmanni linnjás.
Nubbi árbeluohká lea bajásmanni linnjá sohka, namalassii eadni ja áhčči.
Jus eadni ja/dahje áhčči lea jápmán, de manná árbi viidáseappot oamehasa vánhemiid mánáide, nugo oamehas oappáide ja vieljaide. Jus viellja dahje oabbá lea jápmán, de juhket dán olbmo mánát oamehas oappá dahje vielja oasi.
Árbeláhka ii bija makkárge rájá dasa man guhkás vulos manni linnjás árbbi sáhttá juohkit.
Oappá- vieljabealit árbejit seamma mađe oktasaš vánhen árbbis. Árbbi sturrodat lea dan duohken man galle oarbinačča guđege bealde leat.
Jus jápmán olbmos eai leat fuolkkit mat gullet nuppi árbenluohkkái, de manná árbi boahtte luohkkái.
Goalmmát árbeluohkká
Goalmmát árbeluohkká fuolkkit leat áhkut ja ádját, etnot, čeazit, eagit siesát, muoŧát ja goaskit. Árbi ii mana vilbeliid ja oarpmeliid mánáide. Árbi iige mana viidásit áhku ja ádjá váhnemiidda.
Jus eai gávdno oktage sogalaš goalmmát árbenluohkás, de eai leat sogalaččain árbevuoigatvuođat. Dát gusto maiddái dalle go oamehas ii lean dahkan testameantta.
Testameantaárbbolaš
Juohkehaš gii lea badjel 18 jagi sáhttá váldonjuolggadussan dahkat testameantta ja mearridit mo árbbi galgá juohkit.
Sáhtát go maidege dahkat láhkamearriduvvon árbevuoigatvuođain, testameanttas?
Don sáhtát testameanttas viiddidit dahje gáržžidit náittosguoimmi ja mánáid vuoigatvuođaid.
Don it sáhte gáržžidit náittosguoimmi unnimus árbbi testameantta bokte. Jus du náittosguoibmi ii dovdda gáržžidemiid birra du testameanttas, de lea gáržžideamit lobiheame.
Jus dudnos ledje oktasaš mánát dahje dus ledje sierramánát, de lea dus ráddjejuvvon vejolašvuohta gáržžidit vuoigatvuođaid testameanttas. Mánát galget oktiibuot árbet unnimusat 2/3 oasi (geatnegasvuođaárbbi). Jus dus leat mánát ja sierramánát, de sáhttá náittosguoimmi láhkamearriduvvon árbenriekti stuorrut ¼ oasis gitta 1/3 oassái.
Don sáhtát testameanttas gáržžidit juohke máná árbbi. Sáhtát válljet bidjat ovtta dahje eanet mánnái geatnegasvuođaárbbi 15 geardde vuođđosubmi álbmotoajus. Dat sáhttá mearkkašit ahte mánát oktiibuot árbejit unnit go 2/3 oasi árvvuin. Juos vuođđosupmi lea 110 000 kruvnnu, de oažžu juohke mánná unnimusat 1 650 000 kruvnnu árbbi. Jus sudnos leat guokte máná, de dat mielddisbuktá ahte soai oažžuba oktiibuot 3 300 000 ruvnno árbin. Dát gusto vaikko árbeoami ollislaš nettoárvu lea 6 000 000 ruvnno. Jus livčče árben 2/3 oasi, de livčče sii árben 4 000 000 ruvnnu.
Opmodaga juohkin go oamehasas eai leat árbbolaččat
Jus oamehasas eai leat árbbolaččat lága dahje testameantta vuođul, de galgá nettoopmodat geavahuvvot eaktodáhtolaš doibmii mánáid ja nuoraid várás. Diekkár árbeoamit leat regelulerejuvvon árbeága §§ 76 ja 77:as. Digitaliseren- ja hálddašandepartemeanta dat hálddaša láhkaásahusa, ja dat dahká mearrádusaid árbejuogu oktavuođas maid muđui árbbolaččat dahket. Oapmehálddašeaddji ja diggegoddi sáhttet váldit oktavuođa departemeanttain dán čujuhusas: postmottak@dfd.dep.no.