Aktevraportála
Jus leat mielduopmár muhtton diggegottis de sáhtát geavahit dan digitála čovdosa Aktevraportála. Das beasat eret eará viežžat áššedokumeanttaid, duođaštit ahte boađát ja dieđihit vejolaš bealátvuođa birra. Don sáhtát maid ohcat beassama áššis Aktevraportálas.
Beassan
Beassan dihto áššis
Jus it sáhte boahtit diggái, de fertet farggamusat ohcat beassama duopmostuolus. Dan dagat aktevraportálas mielduopmáriidda dahje sádde e-poasta. Don fertet čilget ohcamušas siva ja duođaštit beassama, ovdamearkka dihti riegádahttinvirgelobiin dahje eksámenbeivviin. Geahča ovdamearkkaid lobálaš sivaide dás vuolábealde.
Jus fertet dieđihit jávkama justa ovdal go ášši álgá, de ferte farggamusat riŋget duopmostullui.
Dá leat muhtton sivat mat sáhttet addit lobálaš jávkama:
- Buozalmasvuohta ja eará dearvvašvuođa sivat: Bija mielddusin doavtterduođaštusa mii čájeha ahte it sáhte čađahit bálvalusa. Jus buohccát ovdalaš ášši, de fertet riŋget duopmostullui ja dieđihit jávkama.
- Mátkki: Bija mielddusin goas leat tiŋgon mátki ja goas leat vuolgimin.
- Oahppu: Bija mielddusin duođaštusa oahpposajis mii muitala ahte mielduopmár lea sin oahppi, gos eksámen lea ja ahte mielduopmár lea dieđihuvvon eksámenii.
- Bargodilli: Bija mielddusin duođaštusa bargoaddis, barggaheaddjis dahje sullasačča mii duođašta makkár váikkuhat šaddet jus jávkkat.
- Riegádahttinvirgelohpi: Bija mielddusin duođaštusa bargoaddis dahje NAVas gos dus lea riegádahttinvirgelohpi.
- Suodjalusbálvalus, fylkadikki miellahttu, bálvalus alit dikkis: Bija mielddusin duođaštusa alit instánssas mii duođašta dan.
Jus it leat ožžon beassama duopmostuolus, de fertet boahtit diggái. Don sáhtát sáhkohallat jus it boađe.
Oppalaš beassan ja sihkun mielduopmárvalljejuvvomis
Ohcan beassat eret mielduopmárin doaimmas fertet sáddet gildii gos ásat. Dieđit maid duopmostullui, nu ahte eai sádde dutnje gohččuma dan botta go gielda meannuda du ášši.
Beassan váljjenáigodagas sáhttá addot jus du dearvvašvuohta dilli dahje earenoamáš dilit dagahit dan, dahje jus leat leamašan ovdal miellahttun mielduopmárválljemis guovtti áigodaga. Dieđit duopmostullui nu ahte eai sádde gohččuma dutnje dan botta go gielda meannuda du ášši.
Ohcan beassat bargodillečeahppi mielduopmárin fertet sáddet Duopmostuollohálddahussii. Don it dárbbaš dieđihit ohcama birra duopmostuollu. Dieđit dušše jus leat áiddubeliid gohččon bálvalit dihto áššis.
Fárren
Jus fárret riekteguovllus, fertet dan dieđihit gildii ja bidjat mielddusin duođaštusa álbmotregistaris. Don sihkkojuvvot eret mielduopmárin. Jus fárret eará gildii mii gullá riektebirii de it sihkkojuvvo eret mielduopmárin. Dieđit duopmostullui jus fárret eará gildi riektebires.
Jus molssut barggu dan botta go doaimmat mielduopmárin. De fertet diehtit ahte muhtton virggit mielddisbuktet ahte it sáhte doaibmat mielduopmárin. Váldde oktavuođa gielddain nu ahte sihkot du mielduopmárlisttus.
Ráŋggáštusduopmu
Jus leat dubmejuvvon ráŋggáštahtti dagus dan botta go leat mielduopmárdoaimmas, de fertet váldit oktavuođa duopmostuoluin čielggadit ahte beasat go joatkit mielduopmárin.
Ekonomalaš buhtadus
Go leat leamaš dikkis, de lea dus vuoigatvuohta oaččut gokčot goluid. Dus lea maid riekti ekonomalaš buhtadussii das makkár mielduopmár don leat.
Sosiála mediat
Dat lea dehálaš ahte it digaštala ášši sosiála mediain. Dat sáhttá dahkat du, bealálažžan mielduopmárin.
Soames áššiin sáhttet journalisttat ja earát váldit oktavuođa mielduopmáriiguin oaččut cealkámuša áššis. Mielduopmárat eai berre kommenteret šiehtadallamiid ja duomu. Dat sáhtá leat bahá ribahit cealkit juoidá maid sáhttá boastut áddet dahje sáhttá maid boastut geavahuvvot. Okta vuohki birgehallat lea ná dadjat: “ dat maid riekti oaivvilda boahtá ovdan duomus, ja mun in sáhte dađe eanet dadjat”. Don sáhtát maid čujuhit ášši fágaduopmárii.
Dat lea dáhpáhuvvan soames háviid ahte mielduopmárat leat bidjon sosiála mediaide sihke govain ja namain diggeášši oktavuođas. Váldde oktavuođa duopmostuoluin jus don vásihat dákkár dili. Mielduopmár doaibma lea almmolaš doaibma, ja eanáš duomut leat almmolačča. Dat ii leat ráŋggáštahtti dahku muitalit gii lea ášši duopmár, muhto sáhttá dovdot unohassan.
Biktasat
Diggeáššis lea stuorra mearkkašupmi dikki oasehasaide. Mo duopmár ovddida iežas lea mearkkašahtti olbmuid luohttámuššii duopmostullui ja mo oasehasat vásihit proseassa.
Cokka dábálaš čáppa biktasiid, ja čájet dábálaš rumašgiela dikkis. Biktasat ja rumašgiella ii galgga hehttet ášši fuomášumi.
Biktasat ja symbolat dovddahit sierralágan fuomášumi mii sáhttá rihkkut rievtti bealátkeahtesvuođa. Váldde oktavuođa duopmostuoluin jus eahpidat maid sáhtát coggat badjelii.
Loga eanet bealátkeahtesvuođa birra dás.
Doaibmahehttejuvvon
Jus leat doaibmahehttejuvvon, de sáhttet eanáš duopmostuolut veahkehit du. Váldde oktavuođa duopmostuoluin ovddalgihtii oažžun dihtii buoremus heiveheami.
Eanáš duopmostuoluin lea nu gohčoduvvon telegierdu. Jus dus lea heajos gullo, de váldde oktavuođa duopmostuoluin ovddalgihtii nu ahte oaččut dan buoremus heiveheami.
Jus dus lea heajos gullu dahje lea fuones oaidnu, de fertet čielggadit duopmostuoluin ahte beasat go bálvalit mielduopmárin.
Jus dus lea duođalaš psykalaš dávda de fertet čielggadit duopmostuoluin ahte beasat go leat mielduopmár. Jus it sáhte ieš váldit oktavuođa , de berrejit du lagamuččat dan dahkat. Don fertet čujuhit doavtterduođaštussii. Duopmostuollu árvvoštallá ahte leago dus lobálaš jávkan.
Dearvvašvuohta, biras ja oadjebasvuohta
Dat ii leat dábálaš vásihit unohis diliid mielduopmárin. Lihkká sáhttet dákkár dilit čuožžilit. Jus nu dáhpáhuvvá, de it galgga ballat váldit oktavuođa duopmostuoluin. Fágaduopmár lea álo du oktavuođaolmmoš
Unohis dilit sáhttet leat:
- Čuohcci duođaštallan
- Geahččit dahje oasehasat váldet oktavuođa olggobeale riektesála
- Ságastallan ja cealkámušat sosiála mediain
- Veahkaváldin ja áitagat
- Eevakuerendilli (buollin, áitagat)
Duopmostuoluin lea siskkáldas njuolggadusat mo dustet dákkár diliid. Dat gávdno maid sierra bagadeapmi mo vuhtii váldit mielduopmáriid erenoamáš lossa áššiin.
Veahkaváldin ja áitagat
Veahkaváldin ja áitagat leat vejolaččat fysalaš dahje verbála veahkaváldin duopmostuolu bargguid oktavuođas. Dat leat čielga dahje čiegus áitagat ovttaskas olbmo oadjebasvuhtii, dearvvašvuhtii dahje buoredillái (sánit, reivves, e-poasttas, SMS, sosiála mediain jna). Duopmostuolut eai dohkket veahkaváldimiid ja áitagiid. Dat lea duopmostuollu gii dieđiha dili, it don mielduopmárin, jus don vásihat áitagiid mat leat čatnon diggeáššái. Mielduopmárat barget dehálaš servvodatgeatnegasvuođa, ja áitta lea falleheapmi duopmostuolu iešheanalašvuhtii.
Oadjebasvuohta
Oadjebasvuođain bearráigeahččat iežamet ja earáid duopmostuolus. Váikko vel lea hárve ahte unohisvuođat dáhpáhuvvet, de lea lihkká dehálaš ahte dovddat čuovvovaš čuoggáid:
- Duopmostuolu fysalaš oadjebasvuođa doaimmat
- Evakueren rutiinnat
- Beasatlašvuođa njuolggadusat
- Oadjebasvuođadieđut
Dat lea dehálaš čuovvut daid dieđuid maid duopmár addá ovddalgihtii mii guoská diehtojuohkimii ja dokumeanttaide, erenoamážit mo buoremusat rádjat ja vurket dokumeanttaid. Don it galgga juohkit áššedieđuid earáiguin go duopmárin. Loga eanet jávohisvuođa birra dás (leaŋka).
Bargobártedáhkádus
Mielduopmárin lea bargobártedáhkádus stádas nu guhká go bálvalit mielduopmárin.
Duomu vuolláičállin
Go duopmu lea geargan, de ferte dan vuolláičállit. Don oaččut dieđuid duopmáris mo dan dagat.