Dábálaš duopmostuolut

Alimusriekti, lágamánneriekti ja diggegottis dagahit daid nu gohčoduvvon dábálaš duopmostuoluid. Dát lea dubmejeaddji váldi riektevuogádagas.

Alimusriekti

Alimusriekti lea Norgga alimus duopmostuollu ja lea oktan Stuorradikkin ja Ráđđehusain riikka alimus stádaorgána. Alimusrievttis lea 20 duopmára, ja lea guoddalanduopmostuollu mii meannuda guoddalemiid mearrádusain mat leat dahkun vuolit duopmostuoluin, sihke siviila áššiin ja ráŋggáštusáššiin. Duopmostuolu jođiheaddji namahus lea alimusriektejustitiárius. Geahča Alimusrievtti neahttasiiddu.

Lágamánnerievttit

Lágamánneriekti mearrida guoddalemiid riektemearrádusain siviila áššiin ja ráŋggáštusáššiin. Guoddaleamit bohtet diggegottiid ja eanajuohkinrivttiid geográfalaš lágaguovlluin. Jođiheaddji namahus lea vuosttašlágamánni. Norggas lea guhtta lágamárrerievtti.

Agder lágamánneriekti gokčá fylkkaid  Agder, Vestfold jaTelemárkku
Borgarting lágamánneriekti gokčá fylkkaid Oslo, Viken earret gielddaid mat gullet Romerike ja Glåmdal diggegoddái
Eidsivating lágamánneriekti gokčá fylkkaid Innlandet ja gielddaid mat gullet Romerike ja Glåmdal diggegoddái Vikenis
Frostating lágamánneriekti gokčá fylkkaid Møre ja Romsdal ja Trøndelága.
Gulating lágamánneriekti gokčá fylkkaid Vestland ja Rogaland
Hålogaland lágamánneriekti gokčá fylkkaid Nordlándda, Tromssa ja Finnmárkku
 

Diggegottit

Diggegottit lea vuosttaš dábálaš duopmostuolut. Norggas leat 23 diggegotti, juhkkojuvvon 59 riektebáikái. Jođiheaddji namahus lea sundi. Buot diggegottit gokčet ovtta dahje eanet gielddaid. Dat gohčoduvvo riekteguovlu.

Diggegottit meannudit sihke siviila áššiid ja ráŋggáštusáššiid. Dasa lassin registrerejit sii jápmináššiid, čálihit juohkoduođaštusaid ja notariáladuođaštusaid.