Eará stáhtafámuid dárkkisteapmi
Friddja ja sorjjasmeahttun duopmostuollu lea olbmuide suodjalussan eará stáhtafámuid dáhpedorpmas ja veahkaválddálaš mearrádusaid vuostá. Duopmostuoluid sorjjasmeahttunvuođa vuođustus lea ahte Norga lea vuođđolágalaš demokratiija. Vuođđoláhka mearrida Stuoradiggi ja ráđđehus sáhttet mearridit, vaikkovel mearrádusat leat eanetlogu dáhttu.
Duopmostuoluin lea danin dárkkistandoaibma ođđa lágaide dehe láhkarievdadusaide maid Stuoradiggi mearrida. Jos okta láhka lea Vuođđolága vuostá, omd ahte rihkku ovtta dehe eanet ássiid vuođđolágalaš vuoigatvuođaid, de duopmostuollu sáhttá hilgut lága dihto áššis maid bealálaččat leat ovddidan riektái. Go ášši olle Alimusriektái, ja guokte dehe eanet duopmára oaivvildit ahte láhka mii mearrida dan ášši rihkku vuođđolága, galgá ášši mearriduvvot Alimusrievtti dievasčoahkkimis. Boađus sáhttá leat ahte Alimusriekti hilgu lága ja nu čoavdá ášši. Dát mearkkaša ahte duopmostuolut, dupmejeaddji doaimmain, sáhttet bearráigeahččat Stuoradikki láhkamearrideaddji stáhtafápmun. Dán vejolašvuođa lea Alimusriekti dušše moatte geardde geavahan.
Dihto áššiin lea duopmostuoluin maiddai vejolašvuohta dárkkistit rađđehusa dehe eará vuolitdási hálddašanásahusaid mearrádusaid. Dákkár áššiin sáhttá duopmostuollu mearridit ahte leago hálddahus čuvvon láhkaeavttuid. Duopmostuolut sáhttet maiddai árvvoštallat ahte leago mearrádusa vuođđu doallevaš ja leago áššemeannudeapmi dohkálaš. Maiddai sáhttet mearridit ahte leago hálddahusa dohkketmeahttun ja áibbas eahpegovttolaš. Jos mearrádusas leat diekkár boastuvuođat, sáhttet duopmostuolut hilgut mearrádusa. Maiddái dás lea duopmostuoluid dárrkisteapmi gáržžiduvvon dihto riidui, man bealálaččat leat ovddidan duopmostullui.
Movt sihkkarastit sorjjasmeahttunvuođa?
Láhkavuođustusa vuođul leat duopmárat sorjjasmeahttumat ovttaskas áššiid mearrideamis. Duopmáriid ii sáhte bagadallat duopmocealkimis, ja Alimisrievtti duomuid eai eará eiseváldit sáhte dárkkistit.
Maŋimus logi jagis leat riikkaidgaskkasaš duopmostuolut mearkkašupmi deattuhuvvon, earenoamážit riikkaidgasksaš olmmošvuoigatvuođa konvenšuvnnaid ektui. Ea.ea. Olmmošvuoigatvuođaduopmostuollu Strasbourgas lea guovddážis riekteovdáneamis. Jus Olmmošvuoigatvuođaduopmostuollu dulko konvenšuvnna earaládje go Alimusriekti, de Alimusriekti boahtte áiggis šaddá vuhtiiváldit Olmošvuoigatvuođaduopmostuolu mearradusaid.
Maŋŋil ášši guoddaleami lea dušše bajit dási duopmustuollu mii sáhttá rievdadit duomu. Ráŋggáštusáššiin lea dábálaš 14 beaivve guoddalanáigemearri duomu celkima rájes. Siviila áššiin lea mánu guoddalanáigemearri. Bajit dási duopmostuolu iige sáhte iežas vuolggahemiin bagadallat vuolit dási duopmostuolu áššemeannudeami ovttaskas áššin. Muhto jus áššebealálaččat guoddalit duomu, de bajjitdási duopmostuollu sáhttá mearridit ahte vuolitdási duopmostuollu galgá ođđasit gieđahallat ášši. Vuolitdási duopmostuollu šaddá dalle čuovvut árvvoštallamiid maid bajitdási duopmostuolu lea adnán vuođđun iežas mearrádusas.
Duopmostuolut, ja earenoamážiid Alimusriekti, lea stuora váikkuhus das movt láhkateaksta galgá atnot. Moanat riektesurggiin leat dupmostuolut ovdánahttán odná doaibmi rievtti.
Duopmostuolut ja duopmárat eai galgga váikkuhuvvot guđege guvlui duomu cealkimis. Riektestáhta gáibida sorjjasmeahttun ja bealátkeahtes duopmáriid sihke bealálaččaid ja beroštumiid ektui. Ášši bealálaččat sáhttet gáibidit duopmára luohpat doaimmas. Dán sáhttet dahkat jus duopmáris lea čanastat áššái dehe bealálaččaide, mii sáhttá dagahit eahpádusa ahte čađahago son bealátkeahtes árvvoštallama. Duopmáriin lea iešheanalis ovddasvástádus bearráigeahččat ahte eai leat easttálaččat.
Vaikko duopmostuoluid sorjjasmeahttunvuohta ovttaskas áššin váfistuvvo Vuođđolágain, de eai leat sorjjasmeahttumat servodaga demokráhtalaš ovdáneamis. Stuoradiggi mearrida njuolggadusaid njuolggadusaid duopmostuoluid organiseremii, e.e galle duopmostuolu riikkas galget, duopmostuoluid sajádat, galle duopmára galget bálvalit duopmostuoluid ja movt duopmárat galget nammaduvvot. Dát leat geavatlaš dilálašvuođat mas dárbbut sáhttet rievdat servodaga ovdáneami ektui.
Lihccutmeahttumat
Duopmárat geat leat nammaduvvon Vuođđolága njuolggadusaid vuođul lea ámmátbargin earenoamáš virgesuodjalus Vuođđolága § 22 vuođul. Sii lea ”lihccutmeahttumat”. Dát mearkkaša ahte eai sáhte lihccojuvvot dehe sirddihuvvot dáhtuset vuostá. Sin dušše sáhttá lihccut riektemeannudeami dehe duomu bakte. Bistevaš nammaduvvon duopmárat sáhttet lihccojuvvot, muhto mearrádus ferte dahkkot Gonagasas stáhtaráđis. Nugo earáge stáhtabargit, sáhttet duopmárat ráŋggášutuvvot láhkarihkkumis ámmáhis dehe astoáiggis, muhto lea Gonagas stáhtaráđis gii mearrida galgá go čuožžaldahttit ášši. Bistevaš nammaduvvon duopmár iige sáhte oažžut skihkalašráŋggášteami stáhtabargiidlága vuođul. Alimusrievtti duopmáriin lea nannoset suodjalus, ja sáhttet dušše lihccojuvvot riikkarievttis duomuin (duopmostuollu mii dupme ráŋggáštuslaš áššiin ráđđehusa, Stuoradikki ja Alimusrievtti miellahtuid vuostá). Alimusrievtti duopmáriidda leat maid eará sierralágat.
Duopmárin lea ámmátsuodjalus galga sihkkarastit ahte eai lihccojuvvo bivnnuhis mearrádusaid dihte masa eiseváldit dehe earát leat moaitevaččat. Dát galga váfistit ahte duopmostuolut dahket sorjjasmeahttun ja bealátkeahtes mearrádusaid.
Ferte leat luohttevašvuohta
Duopmáriid mearrádusat dávjá váikkuhit ovttaskas olbmuide. Riektestáhta dárbbašlaš eaktu lea ahte olbmot dohkkehit lágaid ja duopmostuoluid mearrádusaid.
Vai duopmostuolut galget leat friddja ja iešlágalaččat de eaktuduvvo ahte lea ekonomalaš ja fágalaš gelbbolašvuohta doaimmahit bargguset.
Rievtti áššemeannudanáiggis ja goluin lea váikkuhus olbmuid vejolašvuhtii ovddidit áššiset riektái. Oanehis áššemeannudanáigi lea iešalddis dehálaš riekteoadjebasvuođa váfisteamis. ( čuj eŋgelas dajahusa "Justice delayed is justice denied"). Maŋimus jagiid lea oanehis áššemeannudanáigi leamašan guovddážis norgga duopmostuoluin.