Duopmostuolut goalmmát stáhtafápmun
Norgga duopmostuolut leat sirrejuvvon láhkaaddi (Stuoradikki) ja ásaheaddji (ráddehusa) fámus, mii lea fápmojuogustan vuoddojurdaga ektui. Vuođđolágain dát ii njuolga mearriduvvo, muhto čilgejuvvo ovdabargguin. Dat maiddái čilgejuvvo soames ovttaskas vuođđolágamearrádusain, omd. § 88:is mas daddjo ahte Alimusriekti dupme "maŋimus lađđasis".
Montesquieu ja fápmojuogustan vuođđojurdda
Fránskka filosofa, Charles de Secondat de Montesquieu ja su čállosat "De l'esprit des lois" 1748 rájes atnojuvvo fápmojuogustan vuoddojurdaga filosofalaš vuođustus. Montesquieu barggai eastadeames ahte láhkaaddi maiddái galggai leat láhkaásaheaddji stáhtafápmu ja cálii čuovvovačča: "Go láhkaaddi váldi lea ovttastahttojuvvon ásaheaddji válddin juogo ovttaskas olbmui dehe fápmoásahussii, de ii leat fridjavuohta, go lea ballu ahte seamma gonagas dehe čoakkalmas mearrida hirbmaválddálaš lágaid maid fas hirbmaválddálaččat geavahit".
1700-logus vásihi Frankriika ollu issoras sođiid ja lei váttis ekonomalaš dilis. Lei hui stuora erohus gefiid ja riggáid gaskkas diktatuvrralaš stivrejumis mas gonagasas lei ládismeahttun fápmu olbmuid badjel. Dalá servodagas fápmu lei Gonagasas, báhpain, eananeaiggádiin ja muđui riggáin. Eanas oassi álbmogis barge boandan eananeaiggádiidda, ja gohcoduvvojedje eananláigolažžan. Sihke Montesquieu ja eará filosofat cuiggodedje gonagasa ja čuoččuhedje ahte olbmot sáhtte vuostálastit gonagasa. Jagis 1789 álggii Fránkriika revolušuvdna. Fránskkalaččat sohte gudetguimmideaset vuostá, seammásgo sohte eará riikkaid vuostá. Revolušuvnna boađus lei ahte gonagas bálkestuvvui ja Fránkriika šattai republihkkan.
Jagi 1814 vuođđoláhka
Montesquieus fápmojuoguostan vuođđojurdda šattai guovddážii norgga Vuođđoláhkii man riikačoakkálmas Eidsvollas ráhkadii jagi 1814 gida. Dalá áiggi dilalašvuodas lei norgga Vuođđoláhka demokráhtalaš ja vuđolaš, ja lei huksejuvvon Álbmotsorjjakeahtesvuoda vuođđojurdaga nala - ahte fápmu vuolggahuvvo álbmogis. Vuođđolágain ásahuvvui álbmotválljejuvvon ásahus, Stuoradiggi. Fápmu juogaduvvui gaskal láhkaaddi válddi (Stuoradikki), ásaheaddji válddi (Gonagasa), ja dupmejeaddji válddi (duopmostuoluid). Dánskka-Norgga aktostivrejumi sadjái, mas buot fápmu lei ovtta olbmos, ásahuvvui vuođđolágalaš monarkiija. Dát mearkkaša ahte gonagasa váldi mearriduvvui Vuođđolágas, mii ovttajienalaččat dohkehuvvui riikačoakkálmas Eidsvollas miessemánu 17.beaivve 1814.