Gii sáhttá gáibidit rekonstrukšuvnna?
Sihke stuora ja smávva fitnodagat sáhttet gáibidit rekonstrukšuvnna, maiddái ovttaolbmofitnodagat. Gáibádus ferte boahtit fitnodaga stivrras.
Velgoheaddji sáhttá maid fitnodagas bivdit rekonstrukšuvnna, jus vealgi ii mákso dađistaga máksináigemearrái.
Rekonstrukšuvnna eavttut
Go galgá gáibidit rekonstrukšuvdnašiehtadallama, de fitnodagas fertejit leame, dahje lagamus boahtteáiggis ferte oažžut, duođalaš ekonomalaš váttisvuođaid.
Smávva fitnodagat fertejit lassin leat áibbas ođasmahtton rehketdoalut, ja buot vearro- ja divatdieđut fertejit sisasáddejuvvon.
Maid galgá rekonstrukšuvnna gáibádus sisttisdoallat?
Go fitnodat bivdá rekonstrukšuvnna, de diggegottis galgá bajilgovva
- ekonomalaš váttisvuođain ja sáhttibehtet go máksit vealggi dađistaga go máksináigemearit leat
- rekonstrukšuvnna čađaheapmi
- movt jurddašehpet ordnet vealggi, ja makkár oktavuohta dis lea velgoheddjiiguin dán birra
- movt fitnodaga doaibma sáhttá ruhtaduvvot rekonstrukšuvnna vuolde
- fitnodaga háldooamit ja vealgi, makkár sihkarvuođat leat biddjon vealgái ja áigemuddu goas vealgi lea ásahuvvon ja sihkarvuohta ceggejuvvon
- rehketdoallodieđuid registreren ja duođašteapmi
Go velgoheaddji bivdá rekonstrukšuvnna, de diggegottis galgá bajilgovva
- duogážis manin bivdibehtet rekonstrukšuvnna
- gáibádusain maid oaivvildehpet dis leat velggolačča vuost
- manin dii oaivvildehpet velggolaš ii nagot máksit vealggi dađistaga máksináigemeriid rádjái
- rekonstrukšuvnna čađaheapmi
- movt velggolaš sáhttá máksit vealggi
- movt fitnodaga doaibma sáhttá ruhtaduvvot rekonstrukšuvnna vuolde
Makkár diggegoddi meannuda rekonstrukšuvdnagáibádusa?
Don fertet sáddet gáibádusa rievttes diggegoddái, juogo boasttas dahje go buvttán dan diggevissui. Fitnodaga váldogávpečujuhus mearrida makkár diggegoddi mearrida du gáibádusa. Geahča Gávnna iežat duopmostuolu.
Šattat go máksit go gáibidat rekonstrukšuvnna?
Lea divrras čađahit rekonstrukšuvdnašiehtadallama. Diggegoddi dábálaččat gáibida unnimusat 300 000 ruvnno ovdamávssu. Dát galgá gokčat goluid.
Smávva fitnodagaide main leat 10 dahje unnit jahkebarggu, doaibmadietnasat vuollel 6 miljovnna ruvnno maŋemus rehketdoallojagis ja balánsasupmi mii lea vuollel 23 miljovnna ruvnno maŋemus jahkerehketdoalus, lea vuolleget submi.
Movt diggegoddi meannuda gáibádusa?
Diggegoddi galgá jođánit meannudit rekonstrukšuvnna gáibádusaid. Jus gáibádus boahtá fitnodagas, dá ášši dábálaččat meannuduvvo golmma beaivvi siste. Go velgoheaddji bivdá rekonstrukšuvnna, de meannudit mii dan guovtti vahku siste.
Jus diggegoddi rahpá rekonstrukšuvdnašiehtadallamiid, de mii nammadit advokáhta rekonstruktevran. Advokáhtta ja velgoheaddjilávdegoddi veahkeha velggolačča šiehtadallamiin.
Rekonstrukšuvdnašiehtadallan dábálaččat ii galgga bistit guhkit go guhtta mánu.
Makkár bohtosa sáhttá rekonstrukšuvdnašiehtadallan addit?
Šiehtadallamiid boađusin sáhttá leat
- eaktodáhtolaš rekonstrukšuvdna - buot velgoheaddjit fertejit dohkkehit dan maid evttohus siskkilda
- rekonstrukšuvdnagáibádus bággoakoarddas - dan fertejit velgoheaddjit doarjut geain lea unnimusat 50 % ollislaš gáibádusas. Diggegoddi ferte mearridit rekonstrukšuvdna bággoakoarddas
- ii buvtte čovdosa - šiehtadallamat loahpahuvvojit ruovttoluotta máhcahemiin jus velggolaš ii šat nagot máksit dahje jus konkursa rahppojuvvo
Jus rahppojit rekonstrukšuvdnašiehtadallamat, de sáhttet áššebealit dákkár čovdosiid šiehttat
- máksinmaŋideapmi
- vealggi sihkkut
- rievdadit vealggi oasuskapitálii
- vuovdit olles dahje oasi fitnodagas
- kombinašuvdna dáin
Smávva fitnodagat sáhttet diggegottis bivdit veahki ráhkadit rekonstrukšuvnna evttohusa
Jus smávva fitnodat bivdá diggegottis veahki ráhkadit rekonstrukšuvnna evttohusa ja bivdit rekonstrukšuvdnašiehtadallamii, de mii nammadit fitnodahkii ráđđeaddi. Ráđđeaddi lea advokáhtta gii galgá árvvoštallat leago vuođđu rekonstrukšuvdnii.
Fitnodat dábálaččat šaddá máksit 37 500 ruvnno, maiguin gokčá rekonstrukšuvdnašiehtadallamiid goluid.
Mállet maid don sáhtát geavahit go leat oktavuođas diggegottiin: