Jus oaččut vealgeortnega, de fertet eallit sesttolaččat. Maŋŋel go golut vissui ja birgemuššii leat mákson, de fertet ruđain mii vel báhcá máksit velggiid.
Ii leat dábálaš oažžut vealgeortnega eambbo go oktii.
Gii sáhttá ohcat vealgeortnega?
Leat dušše priváhtaolbmot geat sáhttet ohcat vealgeortnega. Olbmot geat orrot Norgga olggobealde sáhttet maid ohcat.
Iešheanalis ealáhusdoallit álgoálggus eai sáhte oažžut vealgeortnega vealgeortnetlága mielde. Don sáhtát liikká oažžut vealgeortnega jus
- ealáhusdoaibma lea heaittihuvvon eaige leat eahpečielga dilálašvuođat doaimma ektui
- vealgi čadnon du fitnodahkii ii leat namuhanveara oassi du vealgehivvodagas
Buot vealgeortnet ohcamat galget sáddejuvvot nammafáldái doppe gos don orut.
Vealgeortnega eavttut
Go vealgeortnega galgá oažžut, de fertejit vissis eavttut devdon. Deháleamos eavttut leat
- fertet bistevaččat dan dilis it nagot máksit iežat vealggi
- vealgeortnet ii galgga dovdome nu čuohcame earáide
Ii leat eaktu ahte dus leat ruđat máksit vealggi vealgeortnetáigodagas. Maiddái olbmot geat ožžot oaju dahje sosiálaveahki sáhttet oažžut vealgeortnega, jus fal devdet eavttuid.
Nammafálddi vealgeortnet
Vealgešiehtadallama ohcan álgá álohii nammafálddi luhtte.
Jus it soabat iežat velgoheddjiiguin máksinšiehtadusa, de sáhtát ohcat vealgešiehtadallama.
Jus nammafáldi rahpá vealgešiehtadallama
Maŋŋel go vealgešiehtadallan rahppo, de galgabehtet don ja velgoheaddjit šiehtadallat eaktodáhtolaš vealgeortnega. Nammafáldi veahkeha du šiehtadallamiin.
Velgoheaddjit eai sáhte gáibidit sisa dan maid don leat velggolaš, nu guhká go šiehtadallamat bistet.
Jus nammafáldi lea eahpádusas rahpamii
Go nammafáldi lea eahpesihkar galget go rahpat vealgešiehtadallama, de sii sáddejit ášši diggegoddái. Diggegoddi mearrida dalle galgá go vealgešiehtadallan rahppot vai ii.
Vealgeortnet
Jus don ja du velgoheaddjit soabadehpet, de dus lea eaktodáhtolaš vealgeortnet. Jus ehpet soabat, de don sáhtát bivdit diggegottis bákkolaš vealgeortnega.
Jus don ja du velgoheaddjit soabadehpet, de dus lea eaktodáhtolaš vealgeortnet. Jus ehpet soabat, de don sáhtát bivdit diggegotti mearridit bákkolaš vealgeortnega. Diggegoddi árvvoštallá leat go eavttut devdon mearridit vealgeortnega maŋŋel go áššebealit leat cealkámušaid buktán.
Mieđihuvvon vealgeortnega rievdadus
Don sáhtát oažžut rievdaduvvot iežat vealgeortnega, jus leat čuožžilan dilálašvuođat mat dutnje dahket váttisin čuovvut šiehtadusa mii dus lea velgoheddjiiguin. Nammafáldi veahkeha du šiehtadallat velgoheddjiiguin eaktodáhtolaš rievdadusa.
Velgoheaddjit sáhttet maid bivdit rievdadusa vealgeortnegis, jus du ekonomiija mealgadii buorrána.
Jus velgoheaddjit eai dohkket du rievdadusevttohusa
Don sáhtát diggegotti bivdit mearridit bákkolaš rievdadusa jus it soabat iežat velgoheddjiiguin.