Lobálašvuođaprinsihppa - gáibiduvvo láhka dubmet ja ráŋggáštit
Mii leat várra buohkat vásihan ahte muhtumat leat dahkan dahje lohkan juoidá masa mii eat liiko, dahje maid buohkat leat ovttaoaivilis ahte ii sáhte dahkat. Mii gáibiduvvo vai duopmostuollu sáhttá ráŋggáštit olbmo mii lea dahkan juoidá masa mii eat liiko?
Fápmojuogadeapmi gálgá eastadit veahkaválddi
Dilli gaskal Stuorradikki, Ráđđehusa ja duopmostuoluid ja huksejuvvon fápmojuohkinprinsihppii. Stuorradiggi lea láhkabiddji fápmu, Ráđđehus lea čađaheaddji fápmu ja duopmostuoluide lea addon dubmejeaddji fápmu. Go biđge fámu ná, eastaduvvo várra ahte ovttaskas olbmot sáhttet vásihit fápmoveahkaválddi eiseválddiin. Dát prinsihppa lea vuođđun min stáhtalaš stáhtaásahussii, earenoamážit du duođalaš suorggis go ráŋggáštusriekti.
Stuorradiggi dahká muhtun daguid ráŋggáštahttin
Vuođđolágas muitala fápmojuohkinprinsihpa ná: ”Ii oktage sáhte dubmejuvvot Lága haga, dahje ráŋggáštuvvot Duomu haga” i § 96. Stuorradiggi ferte danne mearridan lága, jus duopmostuolut galget sáhttit dubmet dan vuođul. Dát máksá ahte dat ferte gávdnot láhkavuođđu ráŋggáštit Stuorradiggi lea dahkan olu daguid ráŋggáštahttin ráŋggáštuslágas. Maiddá eará sajit láhkaásahusas čájehit daguid mat leat dahkkon ráŋggáštahttin. Rievdadusat dahkkojuvvojit dađistaga go Stuorradiggi mearrida daid, dávjjimusat go ráđđehus lea evttohan daid.
Ovdamearka: Duopmu telefovdnahiddjádusa birra
Gáibádusa ahte ferte leat láhkavuođđu jus eiseválddit galget sáhttit čuozahit ovttaskas olbmo, gohčodit mii dávjá lobálašvuođaprinsihppan. Dan sáhttá jorgalit láhkaprinsihppan. Ráŋggáštusrievttis lea dát prinsihppa garas. Dan sáhttit mii govvidit alimusrievtti duomuin 1952:s, telefovdnahiddjidanduomuin. Okta almmái lei áššáskuhtton eahkes riŋgen náitalan nissonii olu háviid dainna lágiin ahte riŋgemat orro leamen hiddjideapmi. Olmmoš lei áššáskuhtton ráŋggáštuslága § 181 mielde mii dagai ráŋggáštahttin muosehuhttit ”dábálaš ráfi ja ortnetvuođa”.
Duopmostuollu dulkui ráŋggáštuslága § 181 dainna lágiin ahte mearrádus fátmmastii riŋgemiid maid almmái lei dahkan. Dainna sáhtii son ráŋggáštuvvot Dasa ii lean alimusriekti ovttaoaivilis. Alimusriekti lei ovtta oaivilis ahte riŋgemat ledje dahkkon hiddjideami dihtii. Alimusriekti celkkii dattetge ahte riŋgemat muosehuhtte nissona priváhta ráfi, eaige dábálaš ráfi. Alimusriekti ii addán danne lobi dulkot dadjamuša ”dábálaš ráfi ja ortnetvuohta” viidábut. Danne ii gávdnon láhkavuođđu ráŋggáštit albmá.
Alimusrievtti duomu geažil mearridii Stuorradiggi maŋŋil lága mii buvttii láhkavuođu ráŋggáštit maiddái dakkár daguid. Láhkarievdadus bođii dattetge beare maŋŋit guoskkahit albmá gii lei hiddjidan náitalan nissona. Dát muitala eará beali lobálašvuođaprinsihpas, mii lea ahte lágaide ii sáhte addit máhccevaš doaibmi fámu. Jus dahkku ii lean ráŋggáštahtti dalle go dahkkojuvvui, ii veahket jus Stuorradiggi mearrida lága dan birra beaivvi maŋŋil go dahkku dáhpáhuvai.
Duođaštus árvvoštallon ráŋggáštusáššiin
Norggas leat duopmostuolut geat dubmejit ráŋggáštanáššiid. Go duopmárat galget mearridit leago okta olmmoš dahkan masa áššáskuhttin guoská, de fertejit árvvoštallat ášši duođaštusaid. Dakkár duođaštusa leat vihtančilgehusat, áššáskuhtton olbmo čilgehusat, teknihkalaš duođaštusat nugo suorbmasajit, vuoktagávdnosat ja nu viidáseappot.
Lea áššáskuhttineiseváldi mii viežžá duođaštusaid dutkkadettiin, ja gii doalvu ášši duopmostullui áššáskuhttinmearrádusa bokte. Dát lea deaŧalaš prinsihppa ráŋggáštusrievttis, ja gohčoduvvo sivahanprinsihppa. Galget leat bealátkeahtes duopmárat áššis ja árvvoštallat duođaštusaid almmá mearritkeahttá ieža ovdagihtii guđet duođaštusat galget duođaštallot. Ii áššáskuhtton olmmošge áššis leat geatnegahtton čuvget ášši duođaštusaid buktima bokte. Mii dadjat danne ahte leat áššáskuhttineiseváldi geas lea duođaštannoađđi ráŋggáštusáššiin.
Mii galgá duođaštallot?
Riekteáššis ferte duođaštallat sihke objektiivvalaš sivalašvuođa ja subjektiivvalaš sivalašvuođa. Dán sáhttit mii govvidit ovttain ovdamearkkain: Ola lea áššáskuhtton suoládan ovtta kamera ovtta gávppis. Politiijaid duođaštus lea videosisaváldin buvddas. Das boahtá ovdan ahte Ola coggá kámera lupmii ja guođđá buvdda. Dalle leat duođaštallon buorit duođaštusat ahte Ola duođaid válddii kámera (objektiivvalaš sivalašvuohta). Dát ii leat doarvái. Ola fertii maiddái leat diehtán ahte son válddi kámera, ahte dat gulai soapmásii earái, ja ferte leat váldán dan háhkan dihte alcces vuoittu* (subjektiivvalaš sivalašvuohta). Ola lohká ahte son bođii buvdii geahččan dihte ođđa kámera, ja ahte sus lei mielde iežas boares kámera. Son lohká ahte son bijai dan boares kámera hildui buvdda kámera báldii, ja ahte son malssidii daid go guđii buvdda maŋŋil go mearridii ahte ii áiggo oastit ođđa. Jus Ola čilgehus lea jáhkehahtti, de ferte son beassat áššáskuhttimis dan sivas go ii leat duođaštallon ahte son čájehii subjektiivvalaš sivalašvuođa.
Ráŋggáštus geavaheapmi
Nugo namuhuvvon bajábealde lea Stuorradiggi mii addá láhkavuođu ráŋggáštit olbmuid geat leat dahkan dihto daguid. Ráŋggáštusláhka dadjá ovdamearkka dihte ahte son gii váldá biergasa mii gullá earái ja danne háhká alcces vuoigatmeahttun vuoittu, sáhttá ráŋggáštuvvot dan geažil.
Giddagas, sáhkku dahje servvodatráŋggáštus
Dábálaš vuoigit ráŋggáštit leat giddagas, sáhkut ja servodatráŋggáštus, Giddagasduopmu sáhttá rievdaduvvot evttolaš dahje eavttuhis giddagassan*. Loga eambbo daid iešguđet ráŋggáštanreakšuvnnaid birra.
Duopmostuolut geavahit ráŋggáštusrájiid
Jus duopmostuolut galget leat áibbas friddja mearridit man guđelágan duomu ovdamearkka dihte suolavuohta mielddisbuktá, de dat rihkku gáibádusa ahte galgá leat láhkavuođu. Stuorradikkis leat danne rájit guđelágan duopmu galgá addot iešguhtege daguide.
Norggas eat sáhte dubmet olbmudi jápminráŋggáštussii. Viidáseappot lohká ráŋggáštusláhka § 31 ahte unnimus ráŋggáštus lea 14 beaivvi. Iešguhtege mearrádusaiguin ráŋggáštusa birra lea Stuorradiggi addán konkrehta rájiid guđelágan ráŋggáštussii duopmostuolut sáhttet dubmet. Suolavuhtii, ráŋggáštuslága § 321, lea Stuorradiggi mearridan ahte ráŋggáštus sáhttá leat sáhkut dahje giddagas gitta 3 jahkái. Dat mearkkaša ahte duopmostuolut suolavuhtii sáhttet bidjat ráŋggáštusa gaskal 14 beaivvi ja 3 jagi. Muhtun daguide lea Stuorradiggi maiddái mearridan guhkit vuolemusáiggi go 14 beaivvi. Son guhtet goddá galgá ovdamearkka dihte dubmejuvvot unnimusat 8 jagi giddagassii, geahča ráŋggáštuslága § 275. Leat maiddái njuolggadusat ahte ráŋggáštus sáhttá biddjot vuollelii go ráŋggáštusmearri jus olmmoš lei vuollel 18 jagi go vearredahkku dáhpáhuvai.
Duopmostuoluide leat almmatge addon oalle viiddis ráját go galget mearridit ráŋggáštusa. Sivvan dasa leat ahte ráŋggáštus ferte heivehuvvot juohke olbmui ja iešguhtege dáhpáhussii. Suoládeapmi sáhttá leat nu olu, ja dan seamma sáhttá lohkat olbmuid birra geat suoládit. Earenoamážit alimusrievtti mearrádusaid bokte leat sajáiduvvan bargodábit mihtidit ráŋggáštusa konkrehta áššiin, ja dat lea vuođđun dasa guđelágan ráŋggáštussii galgá dubmet maiddái eará áššiin.