Ášši gustui dasa ahte sáhttá go oarbinaččaidis ektui gáibidit váldit badjelasas ovddasvástádusa go lea siidaoasi jođiheaddjin

Alimusrievtti duopmu, 20.09.2011, HR-2011-01743-A, (ášši nr. 2011/51), siviila ášši, duomu guoddaleapmi

Anny Vigdis Sara (advokáhta Per A. Amundsen) vuostá Kari Solveig Sara oktan earáiguin (advokáhta Bjørn Tore Steffensen)

Duopmárat: Matheson, Bull, Falkanger, Endresen, Gjølstad

Ášši gusto dasa ahte sáhttá go guoddaleaddji oasehas oarbinaččaidis ektui gáibidit váldit badjelasas ovddasvástádusa siidaoasi jođiheaddjin, ja bohccuid ja boazomearkka mii gullá váhnemiid jápminbáhcui.

Boazodoallolága § 51 čilge siidda joavkun mas leat  boazoeaiggádat mat doaimmahit boazodoalu ovttas dihto eatnamiin. Siidaoassin oaivvilduvvo § 10 mielde bearaš dahje ovttaskas olmmoš mii gullá siidii, ja gii doaimmaha boazodoalu ovtta olbmo jođiheami dahje náittosguimmežagaid dahje ovttasássiid oktasaš jođiheami vuolde.

Gáibádus oažžut badjelasas váldit jođiheaddji ovddasvástádusa lei prinsipála čatnasan boazodoallolága § 15 njealját lađđasii. Ovdandoallan ii juoksun. Mearrádus ii mudde riektegaskavuođa gaskal máŋga vuoigadahttoma. Riidu das guhte galgá badjelasas váldit galgá ovdabargguid mielde čovdojuvvot opmodatjuohkinlága ja árbelága dábálaš regeliid mielde. Eastadan dihtii ahte son guhte lea gáibádusa ovddidan oččošii mieđiheami, ii gáibit ahte oasseeaiggát gustoha gilvaleaddji gáibádusa vuosteáššečuoččáldahttima bokte.

Guoddaleaddji oasehasa ovdandoallan ahte sus lei ovdasadji sámi boazodoalus buolvamolsuma dábi mielde, vrd. ee. ILO-konvenšuvdna nr. 169 8. art., iige juoksun. Alimusriekti ii váldán loahpalaš beali ovdasadjegažaldahkii. Dáhpi mii galggašii addit ovdasaji ruovttuássi mánáide, livččii vuosttažettiin leat áigeguovdil mánáide guđet váhnemiiguin ledje beaivválaš boazodoalus soahpan bargosearvevuođa, ja dalle go bargonávccat ledje nohkagoahtán go dat eará mánát ledje ásahan iežaset dállodoalu. Guoddaleaddji oasehas ii livččii sáhttán doarjalit alcces dábi go sus, dan vuođul maid vuollásaš vuoigatvuođat ledje bidjan vuođđun su dili hárrái, lei menddo fuones oktavuohta beaivválaš boazodollui ja lei velá oappážiid gaskkas son guđes ledje eanemus bohccot.

Alimusriekti iige cealkán iežas ovttamielalaš guoddaleaddji oasehasa ovdandoallamiidda ahte jođihanovddasvástádus ii leat ”oapmi” eanajuohkinlága § 61 áddejumis. Juohke áššedilálašvuođas lei láhkaaddi ovdabargguin čujuhan dasa ahte eanajuohkinlága regeliid galgá geavahit máŋgga vuoigadahttoma gaskasaš riiddu čoavdimis. Dákkár oainnus ii sáhtášii gažaldat ahte lea go siidaoassi ”oapmi” ihkinassii leat mearrideaddjin ahte sáhtášii go eanajuohkinlága geavahit.

Dan vuođul maid vuollásaš rievttit ledje bidjan vuođđun guoddaleaddji oasehasa ráddjejuvvon oktavuhtii siidaoasi beaivválaš boazodollui, ii sáhttán Alimusriektige oaidnit ahte eavttut geavahit dan § 61 nuppi lađđasa gáržžes spiehkastatregela, ledje devdojuvvon. Oarbinaččain lei sin čatnasumi vuođul ealáhussii dasa lassin govttolaš ágga vuostálastit guoddaleaddji oasehasa luonddumávssu gáibádusa.

Gáibádus badjelasas váldit váhnemiid ealu ja boazomearkka § 61 nuppi lađđasa mielde, iige sáhttán dán mielde juoksut. Guoddaleapmi sildojuvvui.

Loga olles mearrádusa (dárogillii)