Juridihkalaš doahpagat
Komišuvdna lea ráhkadan dábáleamos juridihkalaš doahpagiid sátnelisttu oktan čilgehusaiguin.
Dološáigásaš geavahus [Alders tids bruk]
Dat guhte guhkit áiggi lea geavahan giddodaga, omd. eanabihtá, ja navdán ahte leamaš eaiggádin dahje geavahan-vuoigatvuođalažžan, sáhttá dološáigásaš geavahusa njuolggadusaid vuođul šaddat eanaeaiggádin dahje háhkat alccesis iešguđetge lágan geavahanvuoigatvuođaid opmodahkii. Dihto eavttut fertejit leat devdojuvvon.
Buohkaidriekti [Allemannsrett]
Vuoigatvuohta olbmuide geavahit meahci. Ii leat ráddjejuvvon man ollu olbmuide dát vuoigatvuohta gullá.
Almennet [Allmenning]
Meahcceguovllut gos lagaš giliid báikegoddeolbmuin leat iešguđetge lágan geavahanvuoigatvuođat. Norggas leat dán áigge guovtte lágan almennegat; stáhtaalmennegat ja gilialmennegat.
Almennetriekti [Allmenningsrett]
Vuoigatvuođaid oktasašnamahus mat gustojit almennegis.
Geavahanvuoigatvuohta [Bruksrett]
Ráddjejuvvon geavahanvuoigatvuohta, ovdamearkka dihtii geavahit giddodaga, vaikko vel ii eaiggádušaše dan.
Giligoddi [Bygdelag]
Giligoddi-namahusas leat ruohttasat dološ norgga lágain 1200-logus ja vel árabus. Doaba sáhttá govvidit sihke daid geat orrot gilis, ja geain dakko bokte leat vuoigatvuođat lagaš meahcceguovlluin, ja daid guovlluin maidda vuoigatvuođat gustojit. Giligoddi ii leat seammá go gilisearvi maid gili olbmot leat ásahan.
Giligodderiekti [Bygdelagsrett]
Vuoigatvuohta mii gullá buohkaide geat orrot gilis, beroškeahttá ležžet go miellahtut vai eai omd. gilisearvvis.
Eaiggáduššanriekti [Eiendomsrett]
Eaiggáda riekti ávkkástallat iežas opmodaga, omd. meahcceareálaid.
Sajáiduvvan riektedilli [Festnede rettsforhold]
Sajáiduvvan riektedili sáhttá čilget dan láhkai ahte jus duohta dilli bistá doarvái guhká, ja eanáš oassi álbmogis dan guovllus dohkkeha dili, de sáhttá dilli sajáiduvvat gustovaš riektedillin.
Oamastus [Hevd]
Dat guhte lea geavahan muhtun guovllu badjel 20 jagi jotkkolaččat, dan oskkus ahte eaiggáduššá dan, sáhttá oamastusa njuolggadusaid bokte šaddat guovllu eaiggádin. Dat guhte lea geavahan muhtun guovllu unnimusat 20 dahje 50 jagi, dan oskkus ahte sus leat geavahanvuoigatvuođat dan guovllus, sáhttá čuoččuhit geavahanvuoigatvuođa. Oamastusáigi lea 20 jagi jus geavahusa sáhttá oaidnit bissovaš rusttegiid bokte. Muđui lea oamastusáigi 50 jagi.
Oktagaslaš vuoigatvuođat [Individuelle rettigheter]
Oktagaslaš olbmo, bearašgotti dahje bearraša vuoigatvuođat.
Oktasaš vuoigatvuođat [Kollektive rettigheter]
Vuoigatvuođat mat gullet jovkui, omd. boazodoallosiidii dahje muhtun gili dahje báikki álbmogii. Stuorát joavkkuin sáhttet maid leat oktasaš vuoigatvuođat, omd. gieldda dahje fylkka ássiin.
Riekteáddejupmi [Rettsoppfatning]
Gustovaš rievtti áddejupmi. Báikkálaš riekteáddejupmi lea dat riekteáddejupmi mii guovllu álbmoga mielas lea riekta ja vuoiggalaš guovllu dili ektui, ja man álbmot dan dihtii riektan dohkkeha dan.
Dološvierru [Sedvane]
Geavaheapmi dahje vierru maid omd. báikegoddeálbmot dahje ealáhusbargit čuvvot dan dihtii go dovdet dan geatnegasvuohtan dahje riektan.
Vieruiduvvan riekti [Sedvanerett]
Láhkačálakeahtes riektenjuolggadusat mat ásahuvvojit dakko bokte ahte dološ vierut čuvvojuvvojit nu guhká ahte dat áiggi mielde ipmirduvvojit rievttálaččat geatnegahttin.
Iehčanas riektevuođđu [Selvstendig rettsgrunnlag]
Vuoigatvuohta mas lea iehčanas vuođđu gusto buohtalagaid lágain ii ge leat čadnon lágaide. Vuoigatvuohta bissu vaikko vel lágat mat muddejit dan rievdaduvvojit dahje fámohuhttojuvvojit.
Sierrariekti [Særlig rett]
Sierrariekti lea vuoigatvuohta mii sisdoalu ja viidodaga dáfus lea viidát go dat vuoigatvuođat mat gustojit dihto guovllus, omd. almennegis.
Suovatgeavahus [Tålt bruk]
Suovatgeavahus mearkkaša ahte eananeaiggát suovvá dahje dohkkeha ahte opmodat geavahuvvo, vaikko vel geavaheaddjis ii leat vuoigatvuohta geavahit opmodaga. Mihtilmas suovatgeavahusovdamearka lea ahte eananeaiggát suovvá kránnjá murret dahje guolástit eanaeaiggáda iežas opmodagas.