Mielduopmárdiggi lea dehálaš riekteprinsihpa
Dehálaš riekteprinsihpa norgga riektevuogádagas lea ahte galgat dubmejuvvot iežaslágan olbmuin. Dat lea dáhkádussan riektesihkarvuhtii ahte dábálaš olbmot leat mielde dikkis ja dubmejit ráŋggáštusáššiin. Mielduopmárat oassálastet ráŋggáštusáššiin diggerivttiin ja lágamánnerivttiin. Dat gessojit válljejuvvomiid gaskkas sierra áššái. Dábálaččat galget leat seamma mađe guhtege sohkabealis. Mielduopmárat leat mielde mearrideamen ahte leago áššáskuhtton sivalaš ja makkár ráŋggáštusa galgá oažžut. Mearrádusas lohku mielduopmára jietna seamma ollu go fágaduopmára jietna.
Ovdal geavahuvvui jury go lágamánneriekti meannudii erenoamáš duođalaš ráŋggáštusáššiid. Juryortnet buhtaduvvui 2018:s mielduopmárrivttiin. Mielduopmárrievttis leat guokte juridihkalaš duopmára ja vihtta mielduopmára.
Mielduopmárat sáhttet maid oassálastit siviila áššiin jus oasehasat gáibidit dan.
Eanajuohkinrievttis leat sierra mielduopmárat. Árvvoštusáššiin oassálastet árvvoštusláhttut. Bargidilleáššiin oassálastet bargoeallin fágačeahppi mielduopmárat.
Mo beasan mielduopmárin?
Háliidat go šaddat mielduopmárin, de sáhtát váldit oktavuođa gielddain gos don orut. Juohkki njealját jagi válljejit gielddat ja fylkkagielddat ođđa mielduopmáriid ja árvvoštusláhttuid geat galget bálvalit duopmostuoluid. Boahtte válga lea jagis 2024:s.
Gii beassá mielduopmáriin?
Gii beassá mielduopmárin lea regulerejuvvon duopmostuollolága kapihttal 4.
Don
- hálat ja áddet dárogiela, ja muđuid heivvolaš persovnnalaččat
- leat deavdán 21 jagi ja leat vuollil 70 jagi go válljejuvvot
- it galgga leat massán jienastanvuoigatvuođa
- it galgga leat almmolaš vealgeortnega vuolde, konkursameannudeame vuolde dahje konkursakarantenas
- leat registrerejuvvon gieldda ássiin álbmotregistaris go válga čađahuvvo
- leat norgalaš dahje davviriikalaš stádaboargár, dahje leat registrerejuvvon álbmotregistaris Norgga ássiin golbma maŋimus jagi
- it leat dubmejuvvon erenoamáš ráŋggáštahtti daguin
Gii ii sáhte leat mielduopmár?
Muhtton bargojoavkkut eai sáhtte leat mielduopmáriin, eret eará stuorradiggeáirasat, Justiisadepartemeanta bargit, áššečuoččáldahttineiseváldi ja bolesat, dahje doaibmi advokáhtat.
Muhtton ráŋggáštanreakšuvnnat dagahit maid ahte it sáhte leat mielduopmár.
Politihkkárat
Stuorradiggeáirasat, - várreláhttut ja stádaráđit ja eambbosat eai sáhte válljejuvvot mielduopmárin. Muđuid sáhttet politihkkárat válljejuvvot mielduopmárin.
Dat lea dahkkon spiehkastat gielddaráđi mielláhttuide gielddain gos lea parlamentáralaš stivrrenvuogádat (gávpotráđđi). Dát eai sáhte válljejuvvot mielduopmárin.
Maid bargá mielduopmár?
Mielduopmár oassálastá diggečoahkkimis seamma dásis go fágaduopmár ja lea mielde árvvoštallamin leago áššáskuhtton muhtton ráŋggáštusáššis sivalaš ja makkár ráŋggášteami vejolaččat galgá oaččut. Mielduopmár čohkká ovttas juridihkalaš fágaduopmárin, ja guldala maid oasehasat muitalit dikkis. Mielduopmár sáhttá maid jearrat gažaldagaid.
Mielduopmár oassálastá ráŋggáštusáššiin diggegottis ja lágamánnerievttis. Sii leat maid mielde mearrideamen riidduid siviila áššiin, jus oasehasat gáibidit dan. Okta ášši sáhttá bisttit bealle beaivvi, gitta máŋgga vahkku.
Eanajuohkinmielduopmár oassálastá áššiin eanajuohkinrievttis. Árvvoštusáššiin oassálastá maid árvvoštusmielduopmár. Bargodilleáššiin oassálastá bargodillečeahppi mielduopmár.
Loga eanet mielduopmár barggus ja dan geatnegasvuođaid, duođaštusárvvoštallama ja mearrádusa searvat dán siiddus Kva skjer i retten.
Sáhttágo leat lossat dahje váttis leat mielduopmár?
Muhtton diggeáššiin sáhttet sisttisdoallat osiid mat sáhttet leat gáibideaddjin vásihit, nu go ovdamearka dihti goddin- ja veahkaváldináššit, ja áššit gos mánát leat mielde. Dat sáhttá leat jierpmálaš ráhkkanit dasa makkár jurddaváikkuhusat sáhtát vuordit dikkis. Don it sáhte ságastit vásáhusaid dikkis bearrašiin, ustibiiguin dahje earáiguin. Dát sáhttá leat váttis dutnje. Dat lea erohusat olbmos olbmui gii mo vásiha dili váttisin. Jus dus lea dárbu hállat soapmásiin, de váldá oktavuođa fágaduopmáriin.
Dat seammá guoská jus
- geahččit váldet oktavuođa duinna ja /dahje oasehasat olggobeale diggeášši
- vásihat dadjamušaid ja cealkámušaid sosiála mediain
- vásihat veahkaváldima ja áitagiid
Duopmostuollu sáhttá fállat ságastallama dearvvašvuođabargiin jus vásihat ahte ášši čuohcá dutnje psyhkalaččat.
Loga eanet HMS birra dán siiddus.
Man dávjá fitná mielduopmár dikkis?
Galle ášši ja man láhkái válljejuvvot sáhttá rievdadallat das makkár mielduopmár don leat. Dábálaš mielduopmárin oassálastá dábálaččat gaskal 1-3 áššis jahkái. Válljen dáhpáhuvvá digitálalaččat ja soaittáhagas.